Hispaania otsib hangetest kartelle

Hispaania konkurentsiamet CNMC arendab tehisintellektil põhinevat süsteemi Atenea, mis sõelub riigihangete andmeid ja otsib märke pakkumiste kooskõlastamisest või ettevõtete kokkumängust (La Vanguardia). Süsteem kasutab ligikaudu kuue miljoni lepingu andmebaasi. Selle ülesanne ei ole süüd tõendada, vaid märkida kahtlased hanked, mida uurijad saavad edasi kontrollida.

Sisuliselt ehitab Hispaania masinat, mis mäletab iga avaldatud riigihanget: kes pakkus, mis hinnaga, kes hiljem alltöövõtjaks tuli. Seejärel otsib süsteem mustreid, mida inimene näeks alles siis, kui tal oleks aega aastaid või aastakümneid toimikuid kõrvutada.

Mida masin otsib

Riigihangete kartellid jätavad korduvaid jälgi. Ettevõtted võidavad kordamööda. Kaotajad esitavad pakkumisi, mis on ebatavaliselt kõrged. Firma, kes ametlikult kaotab, saab hiljem võitja alltöövõtjaks. OECD juhised pakkumiskokkulepete tuvastamiseks on selliseid tunnuseid kirjeldanud aastaid. Küsimus pole olnud selles, mida otsida, vaid selles, kuidas otsida korraga tuhandetest hangetest.

Kohalik ametnik näeb üht hanget. Atenea saab võrrelda ostjaid, piirkondi, sektoreid ja aastaid. La Vanguardia andmetel töötab süsteem mitmes kihis. Esmalt seob see ettevõtteid, mis võivad esineda eri nimede all, näiteks tütarfirmade kaudu. Seejärel rühmitab ta korduvaid mustreid: kas samad kaks ettevõtet ilmuvad hangetel pidevalt koos, kas võitja ja kaotaja rollid vahetuvad, kas kaotanud pakkuja saab hiljem alltöö.

Viimases etapis hinnatakse, kas konkreetne turg käitub teisiti kui toimiva konkurentsi korral võiks eeldada.

Atenea tugineb väidetavalt CNMC varasemale kitsamale sõelumistööriistale, kuid selle kasutusala laieneb avatumatele turgudele ja uuele probleemile: algoritmilisele kokkumängule. See tähendab olukorda, kus ettevõtete hinnatarkvara õpib konkurentide liikumisi järgima ilma selge inimliku kokkuleppeta. Tulemuseks võib olla sama hinnadistsipliin, mida varem saavutati telefonikõne või kohtumisega.

Miks Hispaanial on kiire

Hispaania probleem ei ole teoreetiline. Juunis kinnitas Hispaania ülemkohus 13,5 miljoni euro suuruse trahvi Indrale, kes osales avaliku sektori IT-teenuste hangetel kartellis aastatel 2005–2015 (Cinco Días). Skeem hõlmas varipakkumisi, konkurentide loobumist pakkumisest ja hankeinfo varasemat teadmist sisekontaktide kaudu. Indrale omistati mõjutatud kokkulepete kaudu üle 324 miljoni euro väärtuses lepinguid (elDiario.es).

Just selliseid mustreid suudaks andmepõhine süsteem märgata varem kui kümme aastat kestnud uurimine: samad ettevõtted samadel hangetel, võitjate ja kaotajate korduv vaheldumine, kaotanud pakkuja tagasitulek alltöövõtjana.

Vastutuse proovikivi

Hispaania liigub samas suunas teiste Euroopa riikidega, kus konkurentsijärelevalve muutub üha enam andmepõhiseks. Saksamaa kavandatav konkurentsiseaduse 12. muudatus lubaks riigihankeid süsteemsemalt sõeluda (BBH Blog). Itaalia korruptsioonivastane amet ANAC avaldab juba hankeandmeid, millest saab sarnase analüüsi toormaterjal (ANAC).

Keerulisem küsimus puudutab vastutust: mis juhtub siis, kui algoritm mõjutab seda, keda riik uurima hakkab. Holland sai selle õppetunni SyRI juhtumis, kus kohus tühistas riikliku riskiprofiilide süsteemi privaatsusõiguste rikkumise tõttu (Rechtspraak). Hiljem lõi Holland riikliku algoritmiregistri, kus on avalikult nähtavad 1495 algoritmi kirjeldused 515 organisatsioonilt (Algoritmeregister). Põhimõte on lihtne: kui riigi algoritm mõjutab seda, keda kontrollitakse, peab avalikkus teadma, et selline süsteem on olemas.

Akadeemiline kirjandus toetab sõelumise kasutamist, kuid hoiatab liiga suurte ootuste eest. CEPR-i uuring Rootsi ravimioksjonite kohta leidis kokkumänguga sobivaid mustreid ja kõrgemaid hindu, kuid sellised tulemused sõltuvad konkreetsest turust. Need ei tõenda, et universaalne tehisintellekti detektor toimiks igal pool.

Valehäired jäävad peamiseks riskiks. Spetsialiseeritud lepingud tõmbavadki ligi vähe pakkujaid. Ühised sisendkulud võivad panna hinnad koos liikuma. Ühispakkumine võib anda väikestele ettevõtetele ligipääsu lepingutele, millega nad üksi hakkama ei saaks.

Atenea on teadaolevalt veel sisemises arenduses ja kasutuselevõttu oodatakse lähikuudel. Avalikku tehnilist kirjeldust ei ole. CNMC ei ole avaldanud süsteemi arhitektuuri, veamäärasid ega juhtimisreegleid.

Atenea usaldusväärsus ei sõltu lõpuks sellest, kui nutikas algoritm on. Olulisem on, kas selle hoiatusi saab vaidlustada, loogikat auditeerida ja soovitusi kõrvale jätta. Hispaania katsetab, kas konkurentsijärelevalve saab sekkuda varem, enne vilepuhujat või aastatepikkust kohtuasja. Korralike kaitsemeetmetega võidavad sellest maksumaksjad ja ausad ettevõtted. Musta kastina töötades riskib süsteem muutuda just selliseks vaidlustamatuks algoritmiliseks võimuks, mille Euroopa kohtud on juba tagasi lükanud.