Hispaania palub Ceutasse Frontexi abi

Hispaania palus 28. augustil ametlikult EL-i abi, et vähendada Ceutasse kogunenud rändejuhtumite menetlusjärjekorda. Siseminister Fernando Grande-Marlaska küsis Brüsselilt kolme asja: Frontexi piirivalveametnikke, Europoli luureinfot inimsmugeldajate võrgustike kohta ning EL-i Varjupaigaameti abi varjupaigaintervjuude tegemisel (RTVE, eldiario.es).

Taotlus tuli kuu pärast seda, kui Marokost sisenes Hispaania enklaavi umbes 72 000 inimest (El Español). Tuhanded on endiselt Ceutas, kus ülerahvastatud tingimused on toonud kaasa vägivalla, takistused toidu jagamisel ning alaealistega seotud seksuaalvägivalla juhtumid, nagu kirjutasime varem.

Madrid hoidis kriisi nädalaid riikliku kontrolli all, kuigi Brüssel oli abi pakkunud ja Hispaania polnud seda vastu võtnud. See etapp on lõppenud. Euroopa Komisjon ei piirdu enam pakkumisega, vaid valmistab ette inimeste ja töövahendite saatmist. Rändekomissar Magnus Brunner kinnitas 29. augustil, et komisjon töötab juba vastuse kallal (Notimérica, Morocco World News).

Mida Hispaania agentuuridelt küsib

Hispaania taotlus on konkreetne. Frontexilt, EL-i piiri- ja rannikuvalveametilt, soovib Madrid 10 alalise korpuse ametnikku, kes aitaksid kiirendada triaaži: Ceutas ebaseaduslikult viibivate inimeste tuvastamist ja liigitamist. Hispaania palub pikendada ka operatsiooni Minerva, mis katab Gibraltari väina sadamaid tipphooajal ja peaks lõppema 2. septembril.

Lisaks soovib Madrid EUROSURi satelliidipilte Maroko piiri lähistelt ning seda, et Guardia Civili patrull-laev jääks Frontexi korralduste alla 2027. aastani (RTVE, El Español).

EL-i Varjupaigaametilt ehk EUAA-lt, mis aitab liikmesriikidel varjupaigamenetlusi läbi viia, küsis Hispaania abi intervjuude ja tõlkidega. Kuna Ceutas napib füüsilist ruumi, teatas Madrid, et osa tööst saab teha kaugühenduse kaudu (Morocco World News).

Europolilt, EL-i politseikoostöö agentuurilt, soovib Hispaania jätkuvat luuretööd inimsmugeldajate võrgustike kohta (Heraldo). Samuti tuletas Madrid komisjonile meelde, et küsis 24. augustil üle 32 mln € erakorralist ränderaha ja ootab kiiret otsust (El Español).

Rohkem tööjõudu, sama otsustusõigus

See ei vii õiguslikku vastutust Madridilt Brüsselile. EL-i õiguse järgi tegutsevad Frontex, Europol ja EUAA vastuvõtva liikmesriigi juhtimise all (Frontexi määrus, EUAA määrus). Hispaania otsustab endiselt, kes saab varjupaika taotleda, keda võib kinni pidada ja kes saadetakse tagasi. Frontex saab lisada tagasisaatmisteks lennuvõimekust ja dokumentide liikumiskanaleid, kui Hispaania on teinud kehtivad otsused. Frontex ei saa otsustada, et konkreetne inimene tuleb välja saata (tagasisaatmisdirektiiv).

Järjekord on oluline: inimene tuleb tuvastada, hinnata tema vanust ja haavatavust, kontrollida kaitsevajadust, lõpetada võimalik varjupaigamenetlus ning alles siis korraldada tagasisaatmine. EL-i agentuurid saavad iga lüli kiirendada, kuid nad ei saa ühtki lüli vahele jätta. Euroopa Ombudsmani järeldused EUAA töö kohta Kreeka rändekeskustes näitasid sama: isegi abistavad intervjuud mõjutavad tulemusi, kui haavatavust ei märgata (Euroopa Ombudsman).

Peamine piirang ei asu Brüsselis. Tagasisaatmised sõltuvad sellest, kas Maroko väljastab reisidokumendid, võtab inimesed tagasi ja teeb turvalisel üleandmisel koostööd. Seda ei saa ükski EL-i agentuur Hispaania eest lahendada. Kümme Frontexi ametnikku võivad menetlusjärjekorda lühendada, kuid ilma Maroko koostööta tekib sellest pikem nimekiri tagasisaatmisotsuseid, mida ei saa täita.

Schengeni poliitika ilma teisese liikumiseta

Mitu EL-i valitsust sidus Ceuta kiiresti oma siseriikliku rändepoliitikaga, kuigi puudusid tõendid, et inimesed liiguksid põhja poole. Hispaania välisministeeriumi sõnul ei olnud ükski ebaseaduslikult Ceutasse sisenenud inimene lahkunud enklaavist Mandri-Hispaaniasse (Hispaania välisministeerium). Sama ütles Euroopa Komisjon (Euronews).

See ei takistanud Itaalial kehtestamast ajutisi Schengeni kontrolle Hispaaniast saabujatele (Sky TG24), Taani peaministril soovitamast EL-il kaaluda Schengeni koostöö peatamist Hispaaniaga (Berlingske) ega Prantsusmaal tugevdamast Hispaania piiri kontrolli režiimi alusel, mis kehtib juba 2015. aastast (Public Sénat). Need otsused lähtusid poliitilisest vaistust, mitte dokumenteeritud ülekandest teistesse riikidesse.

Hispaania küsib Brüsselilt menetlusvõimekust, mitte ei anna piiriotsuseid EL-ile üle. Brunner saab kiirendada vastuse ettevalmistamist. Ta ei saa eemaldada õiguslikke samme ega Maroko koostöö vajadust, mis hoiavad Ceuta ummikus.