Hispaania lükkab gaasiriskid 2030. aastasse

Hispaania valitsus pikendas riigi suurima tuumajaama Almarazi mõlema reaktori tööluba 8. juunini 2030 (BOE). Esimene plokk pidi sulguma 2027. aasta novembris, teine 2028. aasta oktoobris. Ökoloogilise ülemineku ministeerium MITECO põhjendas otsust energiaturu ebakindlusega, mida on süvendanud Lähis-Ida konflikt ja Ukraina sõda (MITECO). Lühiajaliselt annab otsus Hispaaniale odavamat elektrit, kuid surub tuumaenergiast väljumise kitsamasse ajavahemikku: mitu reaktorit tuleb sulgeda peaaegu korraga.

Miks Almaraz gaasiarveid vähendab

Almarazi tähtsus tuleb mahust. Jaam tootis 2025. aastal 14 752 gigavatt-tundi elektrit ehk umbes 7% Hispaania kogutoodangust ja 28,5% riigi tuumaelektrist (Infobae/EFE, El Periódico de la Energía).

Arvete mõju tuleb Euroopa hulgielektrituru hinnakujundusest. Elektrijaamad teevad igaks tunniks pakkumisi ning hinna määrab kõige kallim tootmisüksus, mida nõudluse katmiseks veel vaja on. Kui selleks on gaasijaam, jõuavad hulgihinda gaasi- ja CO2-kulud. Suur tuumajaama toodang tõrjub gaasijaamu rohkematel tundidel turult välja, nii et need määravad hinda harvem.

MITECO arvutuste järgi vähendab Almarazi töös hoidmine 2030. aastani gaasielektri tootmist Hispaania riikliku energia- ja kliimakava võrdluses 7%, samal ajal kui taastuvenergia toodang väheneb vaid 1,4% (MITECO, EFEverde). Kodutarbijate säästu valitsus ei avaldanud, kuid mehhanism on selge: mida vähem määrab turuhinda gaas, seda väiksem on elektriarvete tundlikkus 2022. aasta sarnaste hinnahüpete suhtes.

2030. aasta ummik

Pikendus ei lõpeta Hispaania tuumajaamade sulgemiskava, vaid koondab selle. Enne otsust olid sulgemised hajutatud: Almaraz I 2027. aastal, Almaraz II 2028. aastal ja teised jaamad hiljem. Nüüd langevad Almarazi mõlemad plokid 2030. aasta paiku samasse ajavahemikku Ascó I ja Cofrentese reaktoriga. Vandellós II ja Trillo järgnevad kogu parki puudutava 2035. aasta tähtaja järgi (Euronews, World Nuclear Association).

Ühe reaktori kaupa asendamise asemel peab Hispaania toime tulema nelja reaktori lähestikku sulgemisega. See tähendab korraga suuremat vajadust uue tootmisvõimsuse järele ja korraga keerukamat dekomisjoneerimist. Jäätmeagentuur Enresa nimetas pikendusest tekkivat lisajäätmete kogust „ebaoluliseks” (BOE), kuid lisa-aastad muudavad jäätmefondi arvestust. Valitsus ei ole näidanud, kuidas Enresa mitme samasse perioodi langeva sulgemisega rahaliselt ja korralduslikult toime tuleb. Belgia kogemus viitab, et kulud ei ole väikesed: kahe reaktori töö pikendamine nõudis seal operaatori Engiega 15 miljardi euro suurust vastutuskokkulepet ning Euroopa Komisjoni heakskiitu riigiabile (Reuters). Hispaania pikendusega samalaadset kokkulepet ei kaasnenud.

Kes võidab, kes kaotab

Kõige otsesemad võitjad on jaama ligikaudu 3 000 otsest ja kaudset töötajat ning Extremadura piirkonna majandus (Infobae/EFE, RTVE). Omanikud Iberdrola, Endesa ja Naturgy saavad jätkata tulu teenimist juba amortiseerunud varalt, kuigi MITECO teatel lükkas valitsus tagasi energiaettevõtete taotletud maksukärped (MITECO, elDiario.es). Gaasijaamad kaotavad töötunde.

Taastuvenergia arendajate kulu on kaudsem. Kui tuumajaamade sulgemistähtaegu saab kord nihutada, võivad investorid arvestada, et neid nihutatakse uuesti. See muudab pikaajaliste projektide otsustamise ebakindlamaks (El Confidencial). Greenpeace on rääkinud 3,831 miljardi euro suurusest tarbijakulust 2033. aastani; see on huvirühma hinnang, mitte regulaatori järeldus (Público).

Portugal jagab Hispaaniaga MIBELi hulgielektriturgu, seega võib Almarazi toodang mõjutada kogu Pürenee poolsaare hindu. Portugali keskkonnaühendus ZERO on nõudnud, et valitsus pikendusele reageeriks (Observador). Avalikku analüüsi, mis mõõdaks mõju Portugali elektriarvetele, seni ei ole.

Argument Almarazi hoidmiseks kuni 2030. aastani on gaasi asendamise mõttes tugev. Keerulisem küsimus algab pärast seda: neli reaktorit sulgub lühikese aja sees, asendusvõimsust tuleb rajada korraga rohkem ning taastuvenergia investoritele antakse signaal, et tuumaenergia tähtajad on läbiräägitavad. Hispaania ostis endale hingamisruumi, mitte lahenduse 2030. aasta koormusele.