Spectrum viis orbiidile viis satelliiti

Viis väikesatelliiti eraldusid 5. septembril kanderaketist ja alustasid esimest tiiru ümber Maa. Norra tudengiorganisatsioon Orbit NTNU sai ühenduse satelliidiga FramSat-1, Maribori Ülikool teatas Sloveenia TriSat-S-i jõudmisest orbiidile (NordSec, Maribori Ülikool). Kaks tundi pärast starti Norras Andøyalt oli Isar Aerospace’i rakett Spectrum missiooni lõpetanud. Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teatel oli see esimene kord, kui eraettevõtte arendatud kanderakett viis Mandri-Euroopast orbiidile satelliite (ESA, Space.com).

Spectrumi esmalend 2025. aasta märtsis kestis umbes 30 sekundit. Isari uurimine tuvastas ühe õhutusventiili ootamatu avanemise, mille järel kaotas rakett asendikontrolli ehk võime suunda hoida ja end stabiliseerida. Pardal olnud lennu katkestamise süsteem seiskas seejärel mootorid (Space.com). Poole minuti järel oli lend läbi.

Kahe lennu tulemuste erinevus näitab teise missiooni tähendust. Isari insenerid suutsid ventiilirikke põhjuse leida, vea parandada ja järgmise raketiga kogu orbiidile viimise ahela läbida. Üks õnnestumine ei tõesta siiski veel, et Spectrum lendab järjepidevalt ja klientidele sobiva graafiku järgi.

Kuidas rakett orbiidile jõuab

Atmosfääris tõustes viisid Spectrumi esimese astme mootorid raketi läbi suurima aerodünaamilise koormuse piirkonna. Seal koormab suure lennukiiruse ja tiheda õhu koosmõju raketi konstruktsiooni kõige tugevamalt. Pärast esimese astme eraldumist käivitus ülemine aste, mis suurendas kiirust orbiidile jõudmiseks.

Seejärel algas manööver, mis eristab lühikest kosmoselendu satelliitide tegelikust orbiidile viimisest. Satelliite kaitsnud ninakate eraldus ning ülemine aste jätkas mõnda aega mootorita lendu. Seejärel käivitati mootor uuesti, et muuta väljavenitatud orbiit ringikujulisemaks. Alles pärast seda eraldusid viis kuupsatelliiti (ESA).

Mootori taaskäivitamine vaakumis pärast mootorita lennu ajal jahtumist on keerulisem kui esimene süüde. Spectrumi lend pani seega proovile enamiku satelliitide orbiidile viimiseks vajalikest süsteemidest, alates stardist kuni veose vabastamiseni.

Katselennust regulaarsete startideni

Üks õnnestunud lend näitab, et Spectrum suudab töötada. See ei näita veel, kui sageli ja täpselt rakett stardib ega kui raske veosega toime tuleb. 8. septembri seisuga ei olnud kõigi satelliitide töökorras olekut avalikult kinnitatud. Viis kuupsatelliiti olid ülikoolide ja ettevõtete väikesed katseseadmed, mitte rasked kommertsveosed (ESA).

Euroopa sai 5. septembril tõestuse uue võimekuse kohta: Euroopa ettevõte viis enda projekteeritud ja ehitatud raketiga Euroopa territooriumilt orbiidile satelliidid. Varem ei olnud ükski eraettevõtte arendatud kanderakett seda Mandri-Euroopast teinud.

Järgmine proovikivi on tulemuse kordamine. Kanderaketi töökindlust ei saa hinnata ühe õnnestumise järgi. Usaldus tekib lendude kaupa, kui satelliidioperaatoritel koguneb piisavalt tõendeid, et oma seadmed kindla raketi hooleks anda. Spectrum on kogu orbiidile viimise protsessi korra edukalt läbinud. Isar peab nüüd näitama, et suudab seda korrata klientidele sobiva graafiku järgi.