Starship viis 26 satelliiti orbiidile, naasis enneaegu

SpaceX-i rakett Starship viis 28. septembril Maa orbiidile 26 Starlink V3 internetisatelliiti. Esimest korda jäi raketi last orbiidile püsima (ABC News, SpacePolicyOnline). Tõusu ajal seiskus üks ülemise astme mootoritest ning Starship naasis umbes kolme tunni järel, kuigi lend pidi kestma kümme tundi (WXXI/NPR). NASA kavandatav Kuu-maandur põhineb samal raketil, mistõttu on selle katse tulemus oluline ka väljaspool satelliitinterneti arendamist.

Kõrgusele jõudmine ei tähenda orbiidile jäämist

Kõrgele tõusmisest üksi ei piisa: kui rakett ei liigu piisavalt kiiresti külgsuunas, langeb see tagasi nagu üle välja visatud pall. Orbiidil olev kosmoselaev langeb samuti pidevalt, kuid liigub külgsuunas nii kiiresti, et Maa pind kaardub sama tempoga selle alt ära. Nii ei jõua see Maale tagasi. Starshipi sihtkõrgusel on orbiidile jäämiseks vaja umbes 7,8 kilomeetrit sekundis külgsuunalist kiirust (Aviation Week).

Kõik varasemad Starshipi lennud kulgesid teadlikult trajektooril, mis lõppes Maale naasmisega, isegi kui rakett läbis suure osa planeedist. 13. lennul vabastas Starship 20 V3 satelliidi katsemudelit, mis pidid atmosfääri sisenedes ära põlema (Space.com). 14. lennul tuli lisada viimane külgsuunaline kiirus, mida polnud varem katsetatud.

Mootor seiskus, satelliidid pääsesid orbiidile

Rakett startis Texase Starbase’i stardipaigast. Mõne minuti pärast eraldus Super Heavy kiirendi ja suundus plaanitud maandumisele Mehhiko lahte. Ülemise astme laeval Ship 41 seiskus kuuest mootorist üks, kosmose vaakumis töötamiseks ehitatud Raptor (CNN). SpaceX pole mootori seiskumise põhjust avaldanud.

SpaceX-i kommentaatorid ütlesid esialgu, et meeskond ei kinnita, kas rakett jõuab orbiidile. Umbes 25 minutit pärast starti käivitas Ship 41 orbiidile viiva mootoripõletuse, mis andis alusele orbiidile jäämiseks vajaliku külgsuunalise kiiruse (Reuters).

Umbes pool tundi pärast starti hakkas väljastusseade satelliite ükshaaval välja lükkama. Kõik 26 olid umbes 30 minutiga raketist eraldunud (SpacePolicyOnline). SpaceX teatas, et sai iga satelliidiga ühenduse, ning Elon Musk ütles, et need töötavad ootuspäraselt (CNN). Ühenduse saamine annab esimese kinnituse satelliitide seisukorra kohta, kuid veel pole näidatud, et need edastaksid klientide andmesidet.

Satelliidid hakkavad kuuluma SpaceX-i Starlinki internetivõrku. Starshipi suurem lastiruum võib võrgu laiendamist kiirendada: SpaceX on arutanud võimalust mahutada tulevasele lennule kuni 60 V3 satelliiti (Aviation Week).

Tagasitulek tuli varem, kütuse ümberpumpamine on veel katsetamata

Lennuplaani järgi pidi Starship tegema ligi kümne tunniga umbes kuus tiiru ümber Maa ning maanduma Vaikse ookeani lõunaosas, Tšiilist läänes (WXXI/NPR). Juhtimiskeskus käivitas hoopis orbiidilt laskumise mootoripõletuse, mis aeglustas alust ja suunas selle atmosfääri tagasi. Ship 41 jõudis ookeanile püstiasendis, kuid vajus külili ja plahvatas (AP via WRAL). Kumbagi astet korduskasutuseks ei päästetud.

Järgmine katsumus on kütuse hoidmine kosmoses. SpaceX plaanib tänavu pikemat orbiidilendu, et mõõta, kui kiiresti ülikülm raketikütus soojeneb ja gaasina lendub. Samuti tahab ettevõte esimest korda katsetada kütuse pumpamist ühelt aluselt teisele (SpaceX).

Kütuse ümberpumpamine on NASA Kuu-programmi keskne osa. Starship kulutab suure osa kütusest juba orbiidile jõudmiseks, seega tuleb Kuu-maanduri paagid enne Kuule suundumist kosmoses täita. NASA peainspektori raporti järgi tuleb selleks luua kütusehoidla, kuhu tarnitakse kütust rohkem kui kümne tankerilennuga; alles seejärel saab maandur teele asuda (NASA OIG). SpaceX tahab Starshipi tavakasutusse võtta 2026. aasta lõpus (Reuters).

NASA kavandab Artemis III missiooni 2027. aastal mehitatud katseks Maa orbiidil ning sihib Kuule maandumist Artemis IV missiooniga 2028. aastal (NASA). 14. lennul jõudis Starship ühe olulise vaheetapini: rakett pääses orbiidile ja vabastas päris satelliidid, kuigi üks mootoritest seiskus. Alus naasis plaanitust varem ning SpaceX peab veel tõestama, et suudab Starshipi korduvalt lennutada ja orbiidil kütust ümber pumbata.