Starship jõudis orbiidile ühe mootorita

SpaceXi Starship jõudis 28. septembril esimest korda Maa orbiidile ja viis sinna 26 Starlinki satelliiti, kuigi üks raketi mootor seiskus tõusu ajal enneaegselt (CNN, SpacePolicyOnline). Lennujuhid otsustasid jätkata, kuid lõpetasid lennu mitu tundi plaanitust varem. Orbiidile jõudmine on vajalik kõigi Starshipi tulevaste ülesannete jaoks, alates satelliitide orbiidile viimisest kuni Kuule suunduva maanduri tankimiseni.

Miks on „orbiit“ oluline

Kosmosesse jõudmine ja sinna püsima jäämine on eri saavutused. Piisavalt tugevalt üles visatud pall ületab aia, kuid kukub ikkagi tagasi. Kosmoselaev püsib orbiidil, kui liigub külgsuunas nii kiiresti, et Maa pind taandub selle alt sama kiiresti, kui laev kukub. Laev langeb endiselt, kuid planeedile kukkumise asemel tiirleb selle ümber.

Starshipi ülemine aste polnud varem orbiidile jõudnud. Eelmised katselennud lõppesid trajektooril, mis viis laeva tagasi Maale. Selle lennu plaan nägi ette ka üht lisamootoripõletust kosmoses, et orbiidile jõuda (SpacePolicyOnline). See on viimane tõuge, mis muudab kõrge lennu ümber planeedi tiirlemiseks.

Otsus, mis lennu jätkuma pani

Viimane tõuge pidi tulema laeva enda mootoritelt, seepärast oli tõusu ajal juhtunu oluline. Starshipil on kolm vaakumis töötamiseks optimeeritud Raptori mootorit. Üks neist seiskus tõusu ajal enneaegselt (Aerospace America). Mootori seiskumisest kirjutasime stardipäeval (To Brief).

Esialgu ütles veebiülekande saatejuht, et meeskond ei kinnita veel, kas üritab orbiidile jõuda. Seejärel hindasid lennujuhid allesjäänud mootorite seisukorda ja andsid loa orbiidile jõudmiseks vajalikuks mootoripõletuseks umbes 25 minutit pärast starti (Reuters). Olukord meenutab pilooti, kes kontrollib pärast ühe mootori riket ülejäänud mootoreid ja otsustab, et lennuk jõuab ikkagi sihtkohta.

Laev viis orbiidile kõik 26 satelliiti, tegi orbiidilt lahkumiseks mootoripõletuse ja maandus Vaikse ookeani põhjaosas umbes 3 tunni ja 9 minuti pärast starti. Plaanis oli ligi kümme tundi ja kuus tiiru (NPR). SpaceXi sõnul piirati orbiidil veedetud aega „ettevaatuse huvides“; ettevõte pole avaldanud, miks mootor seiskus (Aerospace America). Kumbagi raketiastet polnud kavas tagasi püüda, seega olid ookeani maandumised lennuplaani osa, mitte ebaõnnestunud püüdmised.

Satelliitide kohta tuleb samuti teha ettevaatlikke järeldusi. SpaceXi sõnul saadi kõigi 26 satelliidiga ühendus ning Elon Musk nimetas neid eraldi „ootuspäraselt töötavaks“ (SpaceX, Musk on X). Need on ettevõtte teated satelliitide orbiidile viimise ja esialgse seisukorra kohta. Enne klientidele internetiühenduse pakkumist peavad satelliidid läbima kontrollid ja tõstma oma orbiiti (XenoSpectrum). Selle artikli jaoks läbi vaadatud allikad ei kinnita, et satelliidid oleksid juba teenistusse võetud.

Kuule jõudmiseks tuleb Starshipi orbiidil tankida

NASA huvi on otsene, ehkki kaudne. Agentuur valis Kuule naasmiseks maanduri, mis põhineb Starshipil. Nii suur kosmoselaev kulutab suure osa kütusest juba orbiidile jõudmiseks. Kaugemale lendamiseks tuleb seda kosmoses tankida, nagu sõjalennukid kohtuvad pikkadel missioonidel õhus tankerlennukiga.

Tankimiseks vajalik kütusekogus on suur. NASA peainspektori 2026. aasta märtsi aruande järgi on plaanis kasutada rohkem kui kümmet tankerlendu, et täita orbiidil asuv kütusehoidla enne maanduri teele saatmist (NASA OIG). Starshipi 14. lend ei dokkinud teise laevaga ega kandnud kütust ühelt laevalt teisele. See näitas ahela esimest lüli: iga tanker peab enne kütuse üleandmist orbiidile jõudma. See lüli toimis ka pärast ühe mootori seiskumist.

Tankimisplaan eeldab, et laevad püsivad orbiidil tunde või kauem, kohtuvad ja annavad kütuse üle. Selle lennu lühendatud kestus ei võimaldanud seda katsetada. Starship viis pärast ühe mootori seiskumist satelliidid orbiidile, kuid lühendatud lend ei näidanud, kas laev suudab seal pikemalt tegutseda.