Stellantis kärbib Euroopas 800,000 autot

Stellantis, maailma suuruselt neljas autotootja ning Peugeot’, Fiati, Jeepi ja Opeli emafirma, esitles 21. mail 60 mld € suurust saneerimisplaani. FaSTLAne 2030 nime kandev kava suunab suurema osa rahast Põhja-Ameerikasse ja annab Euroopa tehasevõimsust Hiina partnerite kasutusse. See näitab senisest selgemalt, kuidas Euroopa autotööstus kohandub USA kõrgemate marginaalide ja Hiina platvormidega.

Brändidele ja toodetele ette nähtud 36 mld € mahust läheb 60% Põhja-Ameerikasse (CNBC). Jeep, Ram, Peugeot ja Fiat saavad 70% brändiinvesteeringutest (Autoblog). Euroopa ajaloolised kaubamärgid Alfa Romeo, Lancia, Opel ja Citroën liiguvad „piirkondliku” staatuse alla. Praktikas tähendab see vähem mudeleid, väiksemaid eelarveid ja loobumist üleilmsest ambitsioonist (Stellantis Media).

Tegevjuht Antonio Filosa kirjeldab seda ellujäämiskavana. Stellantis teenis 2025. aasta teisel poolel ligikaudu 20 mld € puhaskahjumit (FleetPoint). Selle taga oli 22,2 mld € allahindlusi, millega ettevõte tunnistas sisuliselt, et tühistatud elektriautoplatvormid on väärtuse kaotanud (SEC filing). Taastamiskava seab 2030. aastaks sihiks 190 mld € käivet ja 7% ärikasumi marginaali ehk osa käibest, mis jääb pärast tootmiskulude katmist kasumiks (StockTitan).

Miks raha liigub läände

Põhja-Ameerika eelis ei ole juhuslik, vaid struktuurne. Kolm tegurit võimendavad üksteist.

Tööstuslik elekter maksab EL-is üle kahe korra rohkem kui USA-s. Isegi Prantsusmaa hulgielektri hind, mis on EL-i suurte majanduste seas madalaim, oli 2025. aasta alguses ligikaudu 52% kõrgem kui USA-s (IEA, IEA Mid-Year Update). Saksamaal ja Itaalias on hinnatase veel kõrgem.

USA 25% tollimaks imporditud sõidukitele teeb kohapealse tootmise sisuliselt ainsaks toimivaks viisiks Ameerika turule pääseda. Stellantis avab Jeepi jaoks uuesti Belvidere’i tehase Illinoisis ja laiendab veoautode tootmist Toledos Ohios. Ettevõte tahab jõuda 2030. aastaks USA-s 80% tootmisvõimsuse kasutuseni (CNBC). Põhja-Ameerika tegevus on ajalooliselt toonud 8-10% ärikasumi marginaali, Euroopas on see olnud 3-5%. Investeeringud liiguvad selle vahe järgi.

Euroopast saab Hiina koostetehas

Plaan vähendab Euroopa aastast tootmisvõimsust 800 000 auto võrra, kuid lubab tehaseid mitte sulgeda. Alakasutatud tehaste sulgemise asemel annab Stellantis need Hiina tootjate kasutusse.

Prantsusmaal avatakse Rennes’i tehas ühisettevõttele Dongfengiga, Hiina riikliku taustaga autotootjaga. Pariisi lähedal asuv Poissy tehas kaotab 2028. aastaks koosteliini; ohus on 500-600 otsest töökohta (Le Monde) ning ametiühingu CGT hinnangul veel 6 000-8 000 töökohta laiemas tarneahelas (BASTA! Media). Hispaanias antakse Madridi tehas täielikult üle Hiina elektriautotootjale Leapmotorile (Cinco Días). Itaalia tehased töötasid 2025. aastal vaid 23% võimsusega (Il Fatto Quotidiano) ning Giorgia Meloni valitsus kutsub Hiina tootjaid aktiivselt seda tühimikku täitma.

Saksamaa Opel näitab, et küsimus pole ainult koostetöös. Stellantis vähendab Rüsselsheimi arenduskeskust 1 650 insenerilt 1 000 insenerini, mis tähendab 40% kärbet (Handelsblatt). Uus Opeli linnamaastur ehitatakse Leapmotori platvormile. Stellantis viib koos tootmismahuga Euroopast välja ka arendusvõimekust.

Tarnijate taandumine on laiem

Stellantis on kõige selgem näide, kuid sama muster on laiem. Saksamaa tarnijad kärbivad töökohti tööstuslikus mahus: Bosch plaanib 2030. aastaks 13 000 koondamist, ZF kaotab 2028. aastaks 14 000 töökohta pärast 2,1 mld € kahjumit 2025. aastal ning Continental vähendab üle 10 000 ametikoha (ad-hoc-news.de). IG Metalli küsitlus näitas, et 72% Saksamaa autotarnijatest kavatseb kodumaiseid investeeringuid edasi lükata (Verbandsbüro).

EL-i vastus toetub toetustele ja laenudele programmide kaudu nagu Net-Zero Industry Act. Need liiguvad aeglasemalt kui otsesed maksukrediidid, mis tõmbasid tööstusinvesteeringuid USA-sse (Cleantech Group). USA algsed tarbijatele mõeldud elektriautode maksusoodustused lõppesid 2025. aasta septembris (NPR), kuid tollimüür ja energiahinna vahe jäid alles.

Hispaania üksi loodab toota 2030. aastaks ligikaudu 450 000 Hiina kaubamärgiga autot aastas (El País). Need autod kannavad silti „Made in EU”, väldivad EL-i tollimakse Hiina impordile ja annavad tööd Euroopa töötajatele. Platvormid, inseneritöö ja kulustruktuur tulevad Hiinast. Euroopa pakub tööjõudu ja tollikaitset; tehnoloogia ja marginaalid jäävad mujale.