Sulyok kirjutas ametiaja lõpule

Tamás Sulyok kuulutas välja põhiseaduse muudatuse, mis lõpetab tema enda presidendiameti. Ungari parlament võttis muudatuse vastu häältega 139 : 6 ning Sulyok allkirjastas teksti, mille järgi kaotab ta ameti päev pärast muudatuse jõustumist (Telex, Euractiv). Menetlus oli seaduslik. Poliitiliselt on juhtum erandlik. Euroopa peab nüüd hindama, kas peaminister Péter Magyar taastab võimude tasakaalu või muudab lihtsalt tavapäraseks uue enamuse põhiseadusliku jõupoliitika.

Tööriist ja selle looja

Ungari presidenti ei vali rahvas, vaid parlament. Seetõttu sõltub presidendi tegelik kaal parlamendi jõujoontest. Magyari erakonnal TISZA on põhiseaduslik ülekaal, mistõttu hääletuse tulemus ei olnud kahtluse all. Küsimus ei ole häälte arvus, vaid pretsedendis.

Muudatus ei kõrvalda ainult üht inimest. See sunnib pensionile ka üle 70-aastased konstitutsioonikohtu kohtunikud, vabastades kohad, mis täideti Viktor Orbáni võimuajal (G4Media). Enne hääletust esitas Magyar Sulyokile ultimaatumi: allkiri või ametlik tagandamismenetlus (TVN24).

Sulyok nimetas muudatust „enneolematuks ja häbiväärseks”, kuid kirjutas sellele siiski alla. Tema põhjendus oli õiguslik: kui põhiseaduse muutmise akt on vastu võetud korrektses seadusandlikus menetluses, ei ole presidendil alust keelduda (Denník N). Ta oleks saanud pöörduda konstitutsioonikohtusse, kuid ainult menetluse kontrollimiseks. Põhiseadusmuudatuste sisuline kontroll kaotati 2013. aastal Orbáni valitsuse ajal (Telex).

Siin peitub juhtumi põhipinge. Magyar lammutab Orbáni institutsionaalset süsteemi sama põhiseadusliku enamuse loogikaga, mille Orbán ise välja ehitas. Meetod meenutab enamuspõhist põhiseaduse ümberkujundamist, mille lõpetamist Magyar lubab.

Miks naabrid loevad seda erinevalt

Poolas tunti olukord kohe ära. Donald Tuski valitsus seisis pärast PiS-i alistamist silmitsi sarnaste institutsionaalsete lukkudega, kuid tal puudus põhiseaduslik enamus nende murdmiseks. Magyaril on see olemas ja ta tegutseb kiiresti. Rzeczpospolita kirjeldas toimuvat valijate otsusena „režiimivahetuse”, mitte ainult valitsusvahetuse kasuks (Rzeczpospolita). DW hoiatas, et Ungari näitab korraga kiiruse eelist ja riski, et kiirus hakkab asendama õigusriiklikke standardeid (DW).

Slovakkia käsitlus sõnastas dilemma kõige teravamalt. Denník N küsis, kas „okupeeritud” riiki saab parandada erakorraliste põhiseaduslike vahenditega nii, et ei korrata sama enamuse jõuloogikat, mille vastu võideldakse (Denník N). Ta3 vahendas kriitikuid, kelle hinnangul muudab parlament reegleid ad hoc ühe konkreetse inimese vastu. Sama süüdistust kasutati varem Orbáni kohta (ta3).

Saksakeelses käsitluses oli Sulyoki isik teisejärguline. Berliini vaates on tähtsam, kas Magyari valitsus muudab Ungari käitumist nõukogus, kus liikmesriigid teevad ühiseid otsuseid ning välispoliitikas on sageli vaja ühehäälsust. Budapest on aastaid blokeerinud Ukrainaga seotud sanktsioone ja abi. Küsimus, kas see muutub, on olulisem kui presidendiameti kandja nimi (SRF).

Mida see ei ava

Sulyoki kõrvaldamine ei vabasta Ungari külmutatud EL-i raha. Nõukogu 2022. aasta tingimuslikkuse otsus peatas 55% kolme ühtekuuluvuspoliitika programmi kohustustest, sest õigusriigi rikkumised mõjutasid EL-i eelarvet (Council of the EU). Komisjon jälgib institutsioonilisi kontrolli- ja tasakaalumehhanisme õigusriigi keskse kategooriana (European Commission), mistõttu mõjutab põhiseaduse muudatus Brüsseli hinnangut. See ei käivita aga raha vabastamist automaatselt. Tingimusteks jäävad kontrollitavad reformid korruptsioonivastases võitluses, riigihangete läbipaistvuses ja kohtusüsteemi sõltumatuses.

Muudatus nihutab Ungari poliitilist õhustikku, kuid ei muuda veel riigi vastavustoimikut. Komisjon ei saa premeerida Orbáni-vastast kavatsust. Ta peab hindama, kas Ungaris on nüüd olemas institutsionaalsed garantiid, mida varem ei olnud. Magyar on näidanud, et suudab vana süsteemi lammutada. Ta ei ole veel näidanud, et ehitab asemele süsteemi, mis piirab ka tema enda võimu.