Rootsi saatis välja kolm Vene luurajat

Kolm diplomaati lahkusid viimastel päevadel Rootsist vaikselt. Valitsus sundis nad riigist välja pärast seda, kui Rootsi kaitsepolitsei Säpo oli dokumenteerinud enda sõnul Vene luureoperatsiooni, mille siht oli Rootsi poliitiline otsustusprotsess (Säpo, SVT). Kaks neist olid Venemaa välisluureteenistuse SVR ohvitserid. Kolmas oli värvatud agent, kes töötas Stockholmis ühe mitte-Euroopa riigi saatkonnas. Süüdistust neile ei esitata, sest kõigil oli diplomaatiline puutumatus.

Rootsi hinnangul tabati operatsioon teabe kogumise faasis. Avalikuks tehtud materjal toetab seda väidet: kohtumised on dokumenteeritud, ülesannete sisu oli Säpo sõnul teada ja kogujad eemaldati riigist. Puudub aga tõend, et kogutud infot kasutati Rootsi otsuse muutmiseks, loo levitamiseks või hääletuse mõjutamiseks.

Mida Säpo dokumenteeris

Säpo operatsioonide asejuht Christoffer Wedelin ütles, et teenistus jälgis Stockholmi piirkonnas värvatud agendi kohtumisi kahe SVR-i juhendajaga, teadis arutatud teemasid ja mõistis antud ülesandeid (Säpo). SVT näitas kohtumistest jälgimiskaadreid (SVT). Dagens Nyheter kirjutas, et agent oli mitte-Euroopa riigi saatkonna diplomaat. Selline vahendaja tegi Rootsi sihtmärkidele raskemaks aru saada, et tegevust juhiti Venemaalt (DN).

Säpo sõnul oli eesmärk mõista, kuidas Rootsis otsuseid tehakse, et hilisemates operatsioonides kasutada „polariseerivaid küsimusi” ning kahjustada Rootsi, NATO ja EL-i mainet (Säpo). See kirjeldab ettevalmistust, mitte mõjutusoperatsiooni elluviimist. Justiitsminister Gunnar Strömmer ütles, et operatsioon ei saavutanud eesmärki ega olnud seotud Rootsi septembrikuiste valimistega (TV4). Peaminister Ulf Kristersson ütles, et juhtum oli „poliitikale lähedal”, kuid ei nimetanud sihiks olnud ametkondi ega isikuid (DN).

Säpo pole öelnud, kas sihtmärgid olid ministrid, ametnikud, parlamendiliikmed või parteitöötajad. Välisminister Maria Malmer Stenergard kinnitas, et kolm inimest sunniti lahkuma nende tegevuse tõttu Rootsis. Süüdistusakti ega kohtudokumenti avaldatud ei ole. Diplomaatiline puutumatus viis vastuse kriminaalmenetluse asemel vaikse väljasaatmiseni.

Miks NATO ja EL sellest hoolivad

Valitsuse sisemised piirid ja kompromissikohad on luurele väärtuslik info. Need näitavad Moskvale, kus Rootsi võib NATO või EL-i läbirääkimistel järele anda. Pärast Rootsi liitumist NATO-ga annab teave Stockholmi seisukohtade kujunemise kohta Ukraina, sanktsioonide või kaitsekohustuste küsimuses Venemaale võimaluse Rootsi käitumist ette näha, sellele survet avaldada või liitlasi üksteisest eemale lükata. Säpo sidus juhtumi selgelt mõlema institutsiooniga, nimetades NATO-t ja EL-i võimalike mainekahjustamise sihtmärkidena.

Brüssel on luureteenistustele kasulik, sest ühte linna on koondunud diplomaadid, lobistid, alliansi ametnikud ja liikmesriikide esindajad. Üks lähetus võimaldab jälgida korraga mitut otsustuskanalit. EUobserver kirjutas juulis, et Belgia pealinnas tegutseb 187 saatkonda, 94 alalist esindust ja 131 rahvusvahelist organisatsiooni ning et alates 2022. aastast on Belgia spionaažikahtluse tõttu välja saatnud 68 Vene diplomaati (EUobserver).

Rootsi juhtum ei ole erandlik. Soome kaitsepolitsei Supo ja sõjaväeluure hoiatasid juulis, et Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus FSB teeb küberluuret kompromiteeritud võrguseadmete kaudu. Seejärel kutsus välisminister Elina Valtonen Vene suursaadiku välja (Supo, MTV Uutiset). Euroopa Ülemkogu, kus EL-i riigi- ja valitsusjuhid määravad liidu poliitilise suuna, mõistis hukka Venemaa „pahatahtliku küberökosüsteemi” ning nimetas FSB üksusi, mis sihivad liikmesriike üle Euroopa (AP).

Puuduv tõend on asja tuum

Rootsi juhtum lõpeb luurekogumise ja sekkumise piiril. Säpo tõestas, et suudab operatsiooni kaardistada, osalised tuvastada ja nad riigist eemaldada. Ta pole aga näidanud, et kogutud infot oleks kasutatud: avalikult ei ole teada ühtki istutatud narratiivi, mõjutatud otsust ega kompromiteeritud hääletust. Säpo pole nimetanud kolmandat riiki, Rootsi sihtmärke ega konkreetset materjali, mida otsiti.

Vene luureteenistused koguvad infot enne, kui seda mõjutamiseks kasutatakse. Rootsi tabas kogumise. Säpol on avalikkusele siiski võlgu täpsem vastus: milline osa Rootsi poliitikast oli avatud ja kui kaugele operatsioon jõudis enne selle peatamist.