Rootsi vahetab Poolas välja Hollandi Patriotid

Rootsi saadab detsembri alguses Poolasse õhutõrjeüksuse Patriot, mis võtab üle Hollandi üksuselt (Rootsi valitsus, Reuters). Üksus läheb Rzeszów-Jasionka lennujaama, mille kaudu liigub Ukrainasse liitlaste abi. Eesti, Saksamaa ja Soome on samuti astunud samme Venemaa survele vastamiseks. Neljast käigust on Poola oma kõige nähtavam. Seal hoitakse olemasolevat kaitsekilpi töös, mitte ei lisata teist.

Üleandmine Poolas

USA-s toodetud Patrioti süsteem suudab alla tulistada lennukeid ja rakette ning moodustab lennujaama kaitse ülemise kihi. To Brief kirjutas Rootsi üksuse lähetamisest juba Stockholmi teate järel (To Brief). Rootsi üksus paigutatakse Poolasse, sest Hollandi oma viiakse ära.

Hollandi Patriotid lahkuvad hiljemalt detsembri alguses. Holland oli juba juunis koju toonud oma lühimaa- ja droonitõrjesüsteemid (Hollandi valitsus). Poola on vahepeal paigutanud sinna oma lühimaaõhutõrje, et alumine kaitsekiht säiliks.

Avalikku võrdlust pole avaldatud. Andmetest ei selgu, kas lennujaama kaitse on pärast detsembrit sama ulatuslik kui varem. Rootsi üksus liitub NATO missiooniga. NATO põhjendab idatiiva tugevdamist Venemaa õhuruumi rikkumiste, küberrünnakute ja sabotaažiga (NATO). NATO juhib missiooni ja Varssavi võõrustab seda, seega on neil parim ülevaade, kas asendusüksus pakub sama kaitset.

Kolm muud sammu, igaühel oma juhtimine

Eesti viis juhtstaabi Venemaa piirile lähemale. ERR teatas 5. oktoobril, et 1. jalaväebrigaadi staap kolis Tapalt Jõhvi, umbes 50 kilomeetri kaugusele piirist (ERR). Brigaadiülema Tarmo Kundla sõnul otsustati piirilt kaitsmine aastaid tagasi, nii et kolimine viib ellu varasemat plaani.

Julgeolekuanalüütik Rainer Saks hindas kolimise strateegilist mõju väikeseks. Tema sõnul on õhutõrje ja ründedroonid olulisemad kui staabi asukoht (ERR News).

Saksamaa muudatus on alles eelnõu. Valitsus kiitis 12. augustil heaks välisluureteenistuse (BND) ja siseluureameti (BfV) reformi. Saksamaa Liidupäev arutas eelnõu esimest korda 24. septembril ja saatis selle üksikasjalikuks läbivaatamiseks komisjoni (Liidupäev). Piiratud juhtudel annaks eelnõu BND-le õiguse peatada välisriigis asuva serveri töö, kui sellelt alustatakse peatset küberrünnakut (Saksamaa valitsus).

Föderaalne andmekaitsevolinik vaidles reformile 5. oktoobril esitatud seisukohas vastu. Voliniku hinnangul ei saa välised hindajad otsustada, kas kõik uued volitused on vajalikud. Ta nõudis aegumisklauslit, mis lõpetaks volituste kehtivuse automaatselt, kui seadusandjad neid ei uuenda (andmekaitsevoliniku seisukoht).

Soome palus naabrilt abi, kuid säilitas juhtimise. Helsingi ja Stockholm teatasid 28. augustil, et Rootsi Gripeni hävitajad, korvetid ja radarid võivad aidata Soome territooriumi jälgida (Soome valitsus). Kaitseminister Antti Häkkäneni sõnul jagavad riigid nii pikaajalist seirekoormust. Jõu kasutamiseks peab loa andma Soome kaitseminister (Yle).

Kokkulepe juba toimib. 24. septembril lendasid Soome Hornetid ja Rootsi Gripenid esimest korda koos operatiivsele tuvastuslennule ning tuvastasid Soome lahe kohal Venemaa lennukeid (Soome kaitsevägi).

Ükski neist sammudest ei allu Brüsselile. EL-i aluslepingud jätavad riikliku julgeoleku iga liikmesriigi vastutuseks (EUR-Lex). EL saab tegevust koordineerida, kuid ei saa käskida brigaadil edasi liikuda ega raketipatareid paigutada.

Neli valitsust valmistuvad Venemaa surveks eri otsustega: üks viis väeüksuse ümber, teine esitas parlamendile eelnõu, kolmas sõlmis kahepoolse kokkuleppe ja neljas roteerib NATO missioonil üksust. Neil pole ühist juhtimist. Mõni samm lisab võimekust: Saksamaa eelnõu laiendaks luureteenistuste volitusi ja Soome lendab nüüd Rootsiga ühisoperatsioonidel. Poolas toimuv üleandmine ise teist kaitsekihti ei lisa. Kas Ukraina peamise abikeskuse kaitse püsib pärast detsembrit samal tasemel, sõltub võrdlusest, mida pole avaldatud. Selle peaksid avaldama NATO ja Varssavi.