Rootsi juhib NATO lahingugruppi Soomes

6. juunil 2026 võttis Rootsi üle NATO üheksanda Forward Land Forcesi lahingugrupi juhtimise Soomes. Umbes 600 Rootsi sõdurit alluvad nüüd otse NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhatajale ehk SACEURile. Põhja-Rootsis Bodeni Norrbotteni rügemendis peetud tseremoonia tähistas esimest korda, kui Põhjamaa juhib NATO eesmist heidutusüksust (Soome kaitseministeerium, Rootsi kaitsevägi).

See sobitub Washingtoni laiema arvestusega. NATO ülemjuhataja kindral Alexus Grynkewich ütles 19. mail Brüsselis, et liitlased peaksid „täiesti kindlasti” arvestama USA kohaloleku edasise vähenemisega Euroopas. Tema sõnul on tegu „mitmeaastase protsessiga”: „Kui alliansi Euroopa sammas tugevneb, võimaldab see USA-l oma kohalolekut Euroopas vähendada” (NATO, Military Times). Euroopa kaitsevõime kasv annab USA-le seega rohkem ruumi lahkumiseks.

Hoiatusüksusest territooriumi hoidmiseni

Forward Land Forces asendas varasemad Enhanced Forward Presence’i lahingugrupid, mille NATO lõi 2016. aastal niinimetatud päästikujõuna. Balti riikides paiknenud väikesed rahvusvahelised üksused ei olnud mõeldud Venemaa rünnakut peatama. Nende ülesanne oli tagada, et rünnak tähendaks NATO sõdurite hukkumist ja tooks kaasa kogu alliansi vastuse.

Pärast Venemaa 2022. aasta täiemahulist sissetungi Ukrainasse muutis NATO Madridi tippkohtumisel seda loogikat. Üksused viidi brigaaditaseme suunas ning rõhk nihkus karistusega heidutuselt eitusega heidutusele. See tähendab vägesid, mis peavad suutma territooriumi hoida, mitte ainult esimese löögi vastu võtta (NATO, GSSC Lithuania).

FLF Finland lõpetab üheksast sellisest formatsioonist koosneva ahela Arktikast Musta mereni. Selle ülesehitus erineb aga teistest. Kõigis teistes lahingugruppides paikneb juhtiv riik, ehk riik, mis annab suurema osa vägedest ja juhtimistaristust, võõrustajariigi territooriumil. Rootsi hoiab oma lahingugruppi Bodeni garnisonis. Soome Lapimaal Rovaniemis asub vaid rahvusvaheline staap.

Rootsi sõduritel on kiire üleviimise kohustus, kuid nad ei paikne alaliselt eesliinil. Rootsi parlament lubas saata Soome kuni 1 200 kaitseväelast 2026. aasta lõpuni. Eesmärgiks on nimetatud brigaaditaset, umbes 5 000 sõdurit, kuid tähtaega ei ole paika pandud (Riksdag, YLE).

Tugivõimete lünk

USA kohaloleku vähenemine ei puuduta ainult sõdurite arvu. Kaasa viiakse ka võimeid, millest Euroopa kaitseplaanid seni sõltuvad. Pentagon tühistas Saksamaale kavandatud kaugmaarakettide paigutuse. Euroopal ei ole kasutuses samaväärset maismaal baseeruvat konventsionaalset löögivõimet (El País).

Samuti jäi ära 4 000 USA sõduri kavandatud rotatsioon Poolasse. See katkestab osa voost, mille kaudu Ameerika kohalolekut Balti riikides üleval hoitakse (Euronews).

Vägede vähendamisega käib kaasas muutus juhtimises. Esimest korda NATO ajaloos juhivad Euroopa ohvitserid kõiki kolme NATO ühendväejuhatust, ehk operatiivstaape, mis juhivad sõjalisi kampaaniaid. USA säilitab samal ajal õhu-, maa- ja mereväe komponendijuhatused (NATO).

See juhtimismuudatus varjab sõltuvust, mis pole kadunud. Ameeriklaste käes on endiselt tugivõimed, ilma milleta staabid ei tööta: luure, kosmosepõhine seire, logistiline taristu ja tuumaheidutus.

Eesti Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus sõnastas mais teravaima hinnangu: Põhjala ja Balti riigid peavad halvima stsenaariumina planeerima NATO piirkondlike kaitseplaanide täitmist ilma USA toetuseta (RKK). Sama raport soovitas läbi rääkida Euroopa tuumaheidutuse täienduse Prantsusmaa ja Ühendkuningriigiga. Ükski valitsus ei ole seda ettepanekut seni üle võtnud.

Ajagraafikuta brigaad

FLF Finland avati enne NATO juulikuist Ankara tippkohtumist, kus koormajagamine tõuseb päevakorra keskmesse. Rootsi eesmärk on viia kaitsekulud 2030. aastaks 3,5 %-ni SKP-st (NATO).

Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Itaalia, Taani ja Island on teatanud kavatsusest FLF Finlandiga liituda, kuid pole kinnitanud vägede suurust ega ajakava. Vahe 600 sõduriga pataljoni ja 5 000 sõduriga brigaadi vahel jääb praegu ajagraafikuta.

SACEURi doktriini keskne vastuolu püsib. Euroopa ehitab konventsionaalset kaitsevõimet just selleks, et USA saaks osa jõude Euroopast välja viia, kuid tugineb samal ajal Ameerika võimetele, millele Euroopal lähiaastatel asendust ei ole.