Rootsi kiirendab kaitsetehnoloogia arendust

Ukrainas võib droon rivist välja langeda uue Vene elektroonilise sõjapidamise signaali tõttu: tugev raadiomüra segab juhtimist ja side katkeb. Üksus annab veast teada, insenerid muudavad tarkvara nii, et droon liigub teisele sagedusele, ning mõne päeva pärast töötab järgmine lend juba paremini. Selline ring probleemist lahenduseni ja sealt tagasi rindele liigub kiiremini, kui rahuaja kaitseväed on harjunud tegutsema (Ifri). Euroopa armeedes mõõdetakse hankeid endiselt aastates. Rootsi tahab seda vahet vähendada.

Kaitsevägi võtab juhtimise üle

Stockholm andis 20. juulil Rootsi kaitseväele vastutuse uue koondatud kaitseinnovatsiooni funktsiooni eest. Selle ülesanne on viia kokku sõdurite vajadused ning ettevõtted ja teadlased, kes suudavad neile lahendusi ehitada. Kaitseväge toetavad hangete agentuur FMV, kaitseuuringute instituut FOI ja Rootsi tsiviilinnovatsiooni rahastaja Vinnova. Kirjalik aruanne peab valmima 1. novembriks 2026 (Swedish government).

Rootsi kaitseväe staabiülem kindralleitnant Carl-Johan Edström sõnastas loogika otse: eelis on sellel, kes märkab probleemi, ehitab lahenduse ja viib selle lahinguüksusteni kõige kiiremini (Aftonbladet).

Katseid juba tehakse. Stockholmis tegutsevas Strilabis töötavad sõdurid ja tsiviilinseneri tudengid viienädalases programmis väikestes rühmades. Neid juhendavad Harvard Business Schooli ja Silicon Valley taustaga instruktorid ning eesmärk on ehitada vahendeid, mida võiks kasutada juba sügisel (Sveriges Radio). FMV innovatsioonivõistlused sihivad seda, et idee jõuaks tootmisvalmiduseni 12 kuuga (Nordic Defence Sector).

Miks relvahanked on aeglased põhjusega

Tsiviildroon võib olla nutikas prototüüp. Sõjaline süsteem peab töötama ka pärast soomukis rappumist, vastase raadiosignaalidega segamist ja välitingimustes parandamist, kui väsinud meeskond teeb seda külmas vihmas. Lisaks peab süsteem suhtlema NATO liitlaste omadega. Iga selline kiht lisab aega, ning see aeg pole lihtsalt bürokraatlik pidur (Ifri).

Siis tulevad hankereeglid. Hankeasutused kirjeldavad sageli nõuetes ideaalset tulevikusüsteemi, näiteks tervet drooniperekonda kõigi võimekustega, samal ajal kui rühmal on järgmisel kuul vaja segamiskindlat kvadrokopterit. Konkurentsipõhised pakkumised, kontrolljäljed ja ekspordipiirangud lisavad kuid. Mastaapimine on veel raskem: väike tiim võib ühe drooni valmis teha, kuid tuhandete süsteemide üksustesse viimine nõuab tarneahelaid, kvaliteedikontrolli, varuosi ja väljaõppematerjale (MWI). Rootsi ekspordiagentuur on ise järeldanud, et riik on leiutamises maailmatasemel, kuid ideede tööstuslikku tootmisse viimisel märksa nõrgem (EKN).

Iga riik parandab ahela eri lüli

Rootsi pole üksi. Taani käivitas kaitseluureteenistuse, tehnikaülikooli DTU ja tööstuse partnerluse, et muuta luurevajadused struktureeritud tehnoloogiakatseteks (DTU). Saksamaa reformib kaitsehangete hinnareegleid, sest praegune süsteem, kus riik hüvitab ettevõtte kulud ja lisab kokkulepitud kasumimarginaali, soosib suuri väljakujunenud kontserne ning tõrjub väiksemaid drooni- ja tehisintellekti idufirmasid (Handelsblatt). EL-i tasandil tahab Euroopa Komisjoni Defence Readiness 2030 kava lihtsustada hankereegleid ja kiirendada kaitsetaristu lubasid (European Commission).

Diagnoos on Euroopas üha sarnasem: suurem kaitsekulu ei muutu sõjaliseks võimeks, kui riik ei suuda vajadust täpselt määratleda, tehnoloogiat kiiresti testida, seda osta ja tootmist suurendada enne, kui oht muutub.

Mida jälgida

Rootsi pole probleemi lahendanud. Ta on määranud vastutaja, mis on oluline, sest killustunud vastutus on ise pudelikael: üksused mõistavad ohtu, idufirmadel on tehnoloogia, hankeasutused kontrollivad raha, kuid kogu ringi eest ei vastuta keegi. Mandaat ei täpsusta veel eelarvepädevust, erandeid hankeseadusest ega tootmislepinguid (Swedish government).

Järgmise aasta proovikivi on praktiline. Kas operatiivsed probleemid jõuavad insenerideni kiiremini? Kas prototüübid jõuavad hankeotsusteni kuude, mitte aastatega? Kas testitud süsteemid jõuavad sõduriteni enne, kui lahinguväli on juba muutunud? Ukraina näitas, et selline kiirus on võimalik. Rootsi panus on, et seda saab ehitada ka avaliku raha, õigusliku kontrolli ja NATO distsipliini piirides.