Rootsi NATO-väed kaitsevad Soomet Bodenist

NATO käivitas 6. juunil Soome jaoks uue eelpaigutatud maavägede lahingugrupi (Forward Land Forces, FLF), kuid Soome kaitseks määratud üksused jäävad Rootsi. Rootsi põhiline lahingujõud paikneb Bodenis, Soome piiri lähedal, ja liigub üle piiri alles kutse korral. NATO idatiival asuvad teised liitlaste lahingugrupid füüsiliselt selle riigi territooriumil, mida nad peavad kaitsma. Soome mudeli eeldus on, et kiirus asendab kohalolu.

Bodeni erand

NATO idatiival Eestist Bulgaariani paiknevad FLF-i lahingugrupid nende riikide pinnal, mille kaitseks nad on mõeldud (NATO). Saksamaa muudab oma Leedu brigaadi püsivaks garnisoniks, kuhu võib kuuluda kuni 5 000 sõdurit (Bundeswehr). Alliansi üldine suund on seega suurem püsiv kohalolu, mitte väiksem.

Soome FLF liigub vastupidises suunas. Norrbotteni brigaadi Rootsi pataljon jääb Bodeni garnisoni. Soomes, Lapimaal Rovaniemis, paikneb vaid rahvusvaheline staabielement, mis allub otse NATO kõrgeimale sõjalisele juhile (Soome kaitseministeerium). Rootsi parlament Riksdag andis loa saata Soome kuni 1 200 sõjaväelast; parlamendikomisjonis oli vastu ainult Vasakpartei, hääletus lõppes suhtega 16 : 1 (riksdagsmonitor.com, Riksdagen).

Ebatavalise lahenduse põhjused on poliitilised. Rootsi kaitseuuringute instituut FOI nimetab teguritena „riiklike ressursside piiranguid ja soovi säilitada riiklik poliitiline kontroll”, samuti erinevaid hinnanguid sellele, mis võiks Venemaaga pingeid kasvatada (FOI). Soome ei soovinud esialgu alalisi liitlasvägesid oma territooriumile. Bodeni mudel on eeskätt poliitiline kompromiss.

Kaks tiiba, kaks loogikat

Balti riigid ja Põhjala arktiline piirkond seisavad silmitsi sama Vene sõjalise ohuga, kuid nende tugevdamise loogika on erinev. Balti riigid saavad püsivad garnisonid. Soome saab piiri taga ootava üksuse.

Leedu välisminister Kęstutis Budrys sõnastas probleemi otse: „probleem ei ole Suwałki koridor, vaid võimekused Kaliningradis” (LRT). Soome FLF tugevdab arktilist telge, kuid ei muuda midagi kitsal maismaaühendusel, mis seob Poolat Leeduga. USA üksused lahkusid Leedust pärast rotatsiooni lõppu ning uue rotatsiooni ajakava pole kinnitatud (vz.lt).

Eesti kontrast on kõige selgem. Tallinn rajab Narva uue kaitseväebaasi, mille ehitus algab tänavu ja püsirajatised peaksid valmima 2027. aastaks (ERR). Eesti kulutab kaitsele juba üle 5% SKP-st (Eesti välisministeerium). Eesti investeerib just sellesse füüsilisse eelpaigutatud kohalolusse, mida Soome ei nõudnud.

2026. aasta lõpptähtaeg

Venemaa on Põhjala NATOga lõimumisele vastanud konkreetsete sõjaliste sammudega: Karjalasse on loodud uus Iskanderi raketibrigaad ning taktikalise tuumaõppuse ulatust on laiendatud Arktikast Musta mereni (Yle). Rootsi kaitseväe juhataja hoiatas mais, et „Venemaa võib NATOt peagi testida” ja proovida, kas allianss reageerib tegelikult ühtselt (SVT).

Selline hoiatus kõlab teisiti, kui reageerimiseks mõeldud üksused asuvad teisel pool riigipiiri. Õppus Cold Response 26 harjutas märtsis piiriületust ja näitas, et koridor töötab õppusetingimustes (Soome kaitseministeerium). Ametlikku reageerimisaja näitajat pole avaldatud.

Kõige konkreetsem risk on kalendris. Rootsi lähetusmandaat lõpeb 31. detsembril 2026, kolm kuud pärast Rootsi parlamendivalimisi. Automaatset pikendust ei ole. Kui uus Riksdagi koalitsioon kõhkleb, kaotab NATO põhjapoolse heidutusmudeli Soome osa oma ainsa lahingujõu.