Thirty-Six riiki sõlmis lepingu Venemaa juhtide kohtu alla andmiseks Ukraina invasiooni eest

36 riiki ja Euroopa Liit allkirjastasid 15. mail Moldovas Chișinăus põhikirja, millega luuakse Ukraina-vastase agressioonikuriteo eritribunal. Haagis tegutseva kohtu sihtmärgiks on Vene ametiisikud, kes andsid käsu Ukraina täiemahuliseks ründamiseks: Vladimir Putinist kuni kõrgemate kindraliteni. Tegemist on esimese rahvusvahelise tribunaliga pärast Nürnbergi ja Tokyo protsesse, mis keskendub eraldi agressioonikuriteole. Kohtu loomine ja süüdistatavate kohtupinki saamine on siiski kaks eri asja. Ka tribunali toetav koalitsioon on kitsam, kui selle eestvedajad sooviksid.

Mida kohus saab teha ja miks seda vaja oli

Tribunal luuakse, sest senises süsteemis on lünk. Rahvusvaheline Kriminaalkohus, maailma alaline sõjakuritegude kohus, ei saa agressioonikuritegu menetleda, kui süüdistatav riik ei kuulu kohtu liikmete hulka. Venemaa kirjutas Rooma statuudile alla 2000. aastal, kuid taandus sellest 2016. aastal. Teine tee oleks ÜRO Julgeolekunõukogu suunamine, mille Moskva saab vetoga blokeerida.

Uus tribunal läheb mõlemast takistusest mööda Euroopa Nõukogu „laiendatud osalise kokkuleppe” kaudu. See mehhanism lubab tegutseda riikidel, kes on valmis edasi liikuma, ilma et vaja oleks kõigi liikmete nõusolekut (Jurist). Põhikiri võtab süüdistatavatelt riigipea immuniteedi. Putinit, peaministrit ja välisministrit saab süüdistada, kuid nende kolme puhul peatub menetlus automaatselt ajaks, mil nad ametis püsivad. Sõjaväejuhte, nagu Valeri Gerassimov ja Sergei Šoigu, selline kaitse ei kata ning neid saab tagaselja kohut mõista kohe.

Osalevad riigid valivad 15 kohtunikku. Süüdistust juhib üks sõltumatu prokurör, kelle ametiaeg kestab seitse aastat (Cambridge International Legal Materials). Ukraina ootab esimesi otsuseid 2028. aastaks (Ukrainska Pravda).

Täitmise probleem

Tribunalil pole politseijõudu. Iga vahistamine sõltub sellest, kas mõni liikmesriik otsustab tegutseda. Varasem kogemus sunnib ettevaatusele. Rahvusvaheline Kriminaalkohus andis Putini vahistamiseks määruse välja 2023. aastal, kuid Mongoolia ei pidanud teda visiidi ajal kinni. Liibanoni eritribunal mõistis 2020. aastal Hezbollah’ liikmed tagaselja süüdi endise peaministri Rafic Hariri tapmises. Ühtki neist ei vahistatud. Jugoslaavia tribunal esitas Radovan Karadžićile süüdistuse 1995. aastal; Serbia vahistas ta 13 aastat hiljem, alles siis, kui EL-iga liitumise eesmärk muutis tema varjamise kallimaks kui väljaandmise.

Moskva on oma hoiaku juba näidanud. 13. mail hääletas Vene riigiduuma 384 : 0 seaduse poolt, mis lubab presidendil kasutada välismaal sõjalist jõudu, et „kaitsta Vene kodanikke”, keda ähvardab välisriigi või rahvusvahelise kohtu menetlus (TASS, DW). Seadus vormistab sama doktriini, millele Venemaa viitas enne sekkumist Gruusias 2008. aastal ja Ukrainas 2014. aastal.

Lünkadega koalitsioon

Tribunali 36 allkirjastajat on valdavalt Euroopa riigid (Euroopa Nõukogu, DW). Väljastpoolt Euroopat liitusid ainult Austraalia ja Costa Rica. Ükski Aafrika, Aasia ega suurem Ladina-Ameerika valitsus toetust ei andnud. See annab ainest kriitikale, mis levib juba mitteühinenud riikide pealinnades: tegemist on valikulise lääne õigusemõistmisega, mida rakendatakse Venemaa suhtes, kuid mitte NATO sekkumiste puhul Iraagis või Liibüas.

Euroopas jättis allkirja andmata 12 Euroopa Nõukogu liiget. Neist neli kuuluvad EL-i: Ungari, Slovakkia, Bulgaaria ja Malta. Ungari ja Slovakkia on korduvalt blokeerinud EL-i sanktsioonipakette ning kasutanud Družba naftajuhet survevahendina. Bulgaaria ajutine valitsus avalikku põhjendust ei andnud. Peamine opositsioonierakond GERB nimetas keeldumist „poliitiliseks veaks”, mis ei sobi kokku NATO ja EL-i liikmesusega. EL-i mittekuuluvatest kõrvale jääjatest paistab silma Türgi: NATO liikmesriik ei toetanud vastutuse nõudmist partner riigi vastu toime pandud agressiooni eest.

Ameerika Ühendriigid ei kuulu Euroopa Nõukogusse ja on seni vaikinud. Washington eelistas varem madalama profiiliga hübriidtribunali ning kardab, et agressioonikuriteo menetlemise normaliseerimine võib tulevikus tuua õiguslikke väljakutseid USA sõjalistele operatsioonidele. Trumpi administratsiooni kõrvale jäämine on tekitanud muret rahastuspuudujäägi pärast. Kohtu hinnanguline aastane tegevuskulu on 75 mln €. Euroopa Komisjon on lubanud esialgseks käivitamiseks 10 mln €, kuid pikaajaline rahastus pole lahendatud.

Avatud toimik

Tribunali väärtus ei pruugi sõltuda ainult süüdimõistvatest otsustest. Rahvusvahelised kohtud loovad õigusliku toimiku. Sellised toimikud hakkavad tööle siis, kui sisepoliitiline olukord muutub. Prantsusmaa liitus aprillis juhtkomiteega ning välisminister Jean-Noël Barrot ütles: „Il n'y a pas de paix sans la justice, ni de justice sans la vérité” (Le Figaro). Holland kinnitas, et tribunali asukohaks saab Haag, lisades ühe kihi linna rollile maailma õiguskeskusena.

Kas kohus jõuab süüdistustest tegeliku täitmiseni, sõltub küsimustest, mida ükski põhikiri ei lahenda: kui kaua Putin võimul püsib, kas tema kindralid reisivad kunagi Venemaalt välja ja kas Euroopa koalitsioon peab vastu siis, kui jõustamise poliitiline hind kasvab.