Leedu kaitseb energiataristut sõduritega

Leedu sõdurid patrullivad nüüd Klaipeda veeldatud maagaasi terminalis. Läti on tugevdanud turvet Daugava jõel asuva tammi ja maa-aluse gaasihoidla juures. Poola gaasivõrgu operaator töötab kõrgendatud valmisolekus. Eesti räägib kriisivõime suurendamisest, kuid ei ole avalikult teatanud energiaobjektide sõjalise valve alla võtmisest.

Kaitsemeetmed on kinnitatud. Rünnak, milleks valmistutakse, mitte.

Hoiatus ja auk, mille see nähtavaks teeb

Leedu kaitseminister Robertas Kaunas ütles, et sõjaväeluurel on andmeid Venemaa kaalutud rünnakute kohta Balti riikide kriitilise taristu vastu. Tema sõnul võiks Moskva kasutada selleks Ukrainas toodetud droone, mis on Venemaa rünnakute järel kätte saadud või ümber ehitatud, et rusud viitaksid Moskva asemel Kiievile (LRT, Kyiv Independent). Kaunas piiritles väidet: Leedu näeb planeerimistegevust, kuid ei ole tuvastanud kuupäeva, sihtmärkide nimekirja ega Venemaa lõplikku otsust (Bloomberg).

Selline stsenaarium on suunatud minutitele, mis jäävad drooni märkamise ja selle saatja tuvastamise vahele. Venemaa võib korjata Ukraina droonide osi oma territooriumil toimunud rünnakupaikadest, ehitada neist relva liitlaste territooriumi vastu ja jätta sündmuskohale Ukraina päritolule viitavad rusud (Euronews, Euromaidan Press). Eesmärk oleks tekitada NATO-s, 32 liikmega sõjalises liidus, segadust ajal, mil pealinnad vaidlevad, kui palju tõendeid on vastamiseks vaja (NV/Reuters).

NATO saab jagada radaripilti ja saata hävitajad õhku. Iga liikmesriik saab ohu korral kutsuda kokku liitlaste konsultatsioonid. Ent kollektiivkaitse ehk artikkel 5 eeldab poliitilist kokkulepet, et toimunud on relvastatud rünnak. Rusud üksi seda ei käivita (NATO). Õigus droon alla tulistada, rünnak omistada ja kriisi eskaleerida jääb riikidele. Iga valitsus otsustab oma reeglite järgi ja oma tempos. Just seda vahet libaoperatsioon kasutakski.

Neli riiki, neli häiresüsteemi

Leedu vastus on kõige nähtavam. Kaunas allkirjastas 17. juulil korralduse, millega saadetakse kuni 30 sõjaväelast 19. augustini valvama nelja objekti: Klaipeda LNG-terminali, millel põhineb Balti gaasivarustus; Poolaga ühendavat LitPol Linki elektriühendust; ning kahte sisemaa energiaobjekti, mis aitavad võrku tasakaalus hoida (LRT English). Kõigil neljal on sama roll: gaasi sissepääs, piiriülene elekter ja võrgu tasakaalustamine. See on taristu, mis hoiab Balti energiavarustust Venemaast sõltumatuna.

Läti tugevdas turvet Riia lähistel asuva Daugava tammi ja Inčukalnsi gaasihoidla juures (Delfi Latvia). Kaitseminister Raivis Melnis ütles, et Lätil ei ole andmeid konkreetsete Läti sihtmärkide vastu valmistatavate rünnakute kohta (la.lv). Suur osa tugevdatud valvest kehtib juba alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal.

Poolas veavad meetmeid pigem ettevõtted kui üks sõjaline korraldus. Energiaettevõte Orlen vaatab üle alternatiivseid gaasiimpordi marsruute, Gaz-System töötab kõrgendatud valmisolekus ning sõjaväeüksus asus kaitsma elektriühendust Ukrainaga, mis aitab stabiliseerida sõjas kahjustatud Ukraina võrku (Ukrainska Pravda). Poola uurib ka oma tõrkeid Vene tiibraketi avastamisel ja sellest hoiatamisel, kui rakett 30. juulil Poola õhuruumi läbis (TVN24).

Eesti eristub. Siseminister Igor Taro hinnangul on tõenäolisemad ohud mittesõjalised ning Eesti kriisivalmidus ei vasta täielikult julgeolekukeskkonnale (ERR English). Avalikest andmetest ei nähtu, et energiaobjektide ümber oleks välja pandud uusi valveüksusi.

Kui droon päriselt kohale jõuab

Rumeenia pakub ühe vastuse. 24. juulil tulistasid Rumeenia F-16 hävitajad Rumeenia territooriumi kohal alla Vene Shahed-tüüpi drooni (Romania Insider). Selleks olid vaja eelnevalt kinnitatud jõukasutusreegleid ja poliitilist valmisolekut tulistada. Rootsi kaitseanalüütikud peavad Balti libaoperatsiooni stsenaariumi halli ala loogikas täiesti mõistlikuks (SvD).

Neli NATO liikmesriiki tugevdavad objekte oma tingimustel, oma õigusliku pädevuse piires ja oma tempos. NATO-l on vaja vastata, kas riiklikud allatulistamisreeglid ja rünnaku omistamise kord on enne drooni elektrijaama kohale jõudmist läbi räägitud. Vastasel juhul õpib Moskva objekthaaval, kui suured on vahed liitlaste häiresüsteemide vahel.