Kolm tundi Putiniga, läbimurret pole

Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid laupäeva õhtul Moskvas Vladimir Putiniga ligi kolm tundi. Nad lahkusid ühise avalduse, avaldatud ettepaneku ja ühegi kinnitatud Venemaa järeleandmiseta (RFE/RL, ABC News).

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas vestlust „konstruktiivseks” ja ütles, et ameeriklased esitasid „mitu ideed”. Hiljem ütles ta ajakirjanikele, et konflikti lõpetamiseks „uutest ideedest ei räägitud”. Pühapäeval oodati saadikuid Kiievisse. See oli nende esimene visiit Ukraina pealinna pärast Trumpi naasmist ametisse (Axios). Washington pääseb Putiniga samasse ruumi. Kas seal räägitu sõja kulgu muudab, on eraldi küsimus. Laupäev ei pakkunud avalikku tõendit, et muutis.

Paus, mis kaitseb saadikuid, mitte tsiviilelanikke

Süstikdiplomaatia võimaldamiseks leppisid pooled kokku kitsastes ja ajutistes piirangutes õhusõjas. Putin andis korralduse mitte rünnata Kiievit kolm päeva, sidudes selle otseselt Ameerika saadikute kavandatud visiidiga (RFE/RL). Zelenskõi ütles, et Ukraina peatab õhurünnakud ameeriklaste liikumise ajaks, ning nõudis Venemaalt samasugust vaoshoitust (President of Ukraine).

Peskovi lubadus puudutas ainult Kiievit. Samal päeval tapsid Venemaa rünnakud Dnipropetrovski oblastis tööstusobjektil vähemalt viis inimest ning haavasid inimesi Kiievi oblastis ja Mõkolajivis (RFE/RL). Vahetult enne pausi algust oli Venemaa rünnanud ka Kiievi Žuljanõ ja Borõspili lennujaama. Zelenskõi tõlgendas seda katsena tekitada ebakindlust delegatsiooni teekonna ümber. Vaoshoitus oli võimalik diplomaatia marsruudil, mitte laiemal rindel.

Ettepanek, mida keegi pole näinud

Trump ütles ajakirjanikele, et saadikud viivad Moskvasse „ettepaneku sõja lõpetamiseks”, kuid seda ei avaldatud. Samuti ei öeldud, kas see eeldab Ukrainalt territoriaalseid järeleandmisi (Axios, Le Monde). Selle vaikuse taustal püsivad Venemaa avalikud nõudmised maksimaalsed. Peskov kirjeldas Putini seisukohta „kõigutamatuna”: Ukraina peab loovutama nelja Venemaa poolt omaks kuulutatud piirkonna kogu territooriumi, sealhulgas suured alad, mida Vene väed pole kunagi vallutanud, ning loobuma NATO liikmesusest (Internazionale/Reuters). Moskva nõuab maad, mida ta ei kontrolli. See on kas läbirääkimiste lähtepositsioon ülevalt või märk, et kokkulepe pole lähedal.

G20 rahandusministrite kohtumisel andis USA rahandusminister Scott Bessent seni selgeima teadaoleva Ameerika signaali sanktsioonide kohta. Ta ütles Venemaa rahandusministrile Anton Siluanovile, et sõja jätkudes leevendust ei tule (CNBC, The Moscow Times). Kas sama joon jäi alles ka Witkoffi Putinile viidud privaatses ettepanekus, ei saa ruumist väljaspool keegi kinnitada.

Euroopa rahastab ja jõustab, kuid ei istu laua taga

Visiidikava näitab jõuvahekorda. Washington läks kõigepealt Moskvasse. Zelenskõi tunnistas seda järjestust: „Me näeme, millised ettepanekud Steve ja Jared toovad ning mida neile Moskvas vastuseks öeldakse” (Axios). Kiiev on saadikutega pidevas kontaktis (President of Ukraine), kuid kuuleb Moskva vastust vahendatult. Euroopa positsioon on sellest veel ühe sammu kaugemal.

EL-i välispoliitika juht Kaja Kallas ütles ministritele, et ühendus on maksnud Ukrainale välja 8,47 mld € laene ja kiitnud heaks veel 6,1 mld €, sealhulgas õhukaitseks, ning valmistab ette kuni 1600 uut sanktsioonikannet (EEAS). Prantsusmaa teatas valmisolekust panustada julgeolekutagatistesse niinimetatud tahtekoalitsiooni kaudu. See on Euroopa juhitud kaitsekohustus, kus üksikud valitsused lubavad Ukraina kaitseks vägesid ja ressursse (French Foreign Ministry). Koalitsioon ei saa tegutseda ühe Euroopa otsusena: iga osalev riik otsustab ise, mida ta lubab.

Soome analüütik Henri Vanhanen sõnastas testi nii: päriselt uus olukord tekib ainult siis, kui Venemaa liigub relvarahu ulatuse, okupeeritud alade või julgeolekukorralduse küsimuses (Verkkouutiset). Ükski neist Euroopa valitsustest ei olnud ruumis, kus Putin Ameerika ideid kuulis. Ometi eeldaks iga kokkulepe neilt Ukraina ülesehituse rahastamist, sanktsioonide jõustamist ja Ukraina julgeoleku tagamist aastateks. Otsustusahel on nähtav: Washington kontrollib kanalit, Moskva saab esimese kuulamise, Kiiev saab ülevaate ja Euroopa annab raha, jõustamisvõime ning julgeolekulubadused. Laupäev kinnitas, et ligipääs Putinile on olemas. Putini järeleandmisi mitte. Euroopa vastutus on juba suurem kui kontroll tingimuste üle, mida tal võidakse paluda katta.