Ungari reformib €16.4 billion nimel

"title": "Ungari esitas reformipaketi 16,4 mld € EL-i raha vabastamiseks", "dek": "Peaminister Péter Magyari valitsus saatis parlamenti 110-leheküljelise korruptsioonivastase paketi, et täita 31. augusti tähtajaks EL-i taasteraha vabastamise tingimused. Eelnõu tugevdab korruptsioonivastast järelevalveasutust, kuid jätab kõrvale Brüsseli nõutud kohtusüsteemi ja meediavabaduse reformid. Komisjoni otsustusruumi muudab kitsamaks seegi, et järelevalveasutuse juht sai samal päeval süüdistuse omastamises.", "story_glance_bullets": [ "Ungari esitas 110-leheküljelise eelnõu, et täita 27 EL-i reformitingimust ja vabastada külmutatud taasteraha", "Valitsus peab reformid vastu võtma 31. augustiks, vastasel juhul kaob juurdepääs 16,4 mld € suurusele rahastusele", "Pakett annab korruptsioonivastasele järelevalveasutusele hankemenetluste üle suurema võimu, kuid ei sisalda kohtusüsteemi ega meediavabaduse kaitset", "Prokuratuur esitas järelevalveasutuse juhile omastamissüüdistuse samal ajal, kui eelnõu parlamenti jõudis", "3,5 mld € suunamine Ungari riikliku arengupanga kaudu võib vähendada Euroopa Komisjoni otsest kontrolli raha kasutamise üle" ] } }

Ungari uus valitsus esitas 9. juunil parlamendile 110-leheküljelise korruptsioonivastase paketi (24.hu). See on esimene konkreetne samm pärast 29. mail sõlmitud tingimuslikku kokkulepet peaminister Péter Magyari ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni vahel.

Kokkuleppe järgi peab Ungari täitma 27 reformietappi, et saada kätte 16,4 mld € EL-i taaste- ja vastupidavusrahastust ehk pandeemiajärgsest investeerimisfondist. Tähtaeg on 31. august. Pärast seda kasutamata RRF-i raha aegub. Komisjoni senine praktika teeb vaidluse tundlikuks: raha on vabastatud juba seaduste vastuvõtmise järel, enne kui on selge, kas need seadused tegelikult midagi muudavad.

Mida eelnõu teeb ja mida väldib

Paketi keskmes on Ungari korruptsioonivastane järelevalveasutus Integrity Authority, mille loomist nõudis EL. Eelnõu annaks asutusele õiguse sekkuda juhtumites, kus prokuratuur korruptsiooniasju ei vii edasi, ning peatada kahtlasi riigihankelepinguid (DW). Samuti alustab pakett Orbáni-aegsete avalike sihtasutuste süsteemi tagasipööramist. Nende kaudu viidi ülikoolid ja osa riigivarast poliitiliselt nimetatud nõukogude kontrolli alla.

110 leheküljest puuduvad kohtusüsteemi sõltumatust, prokuratuuri autonoomiat ja meediavabadust puudutavad reformid. Need olid EL-i algsete tingimuslikkusnõuete seas.

Samal päeval, kui pakett parlamenti jõudis, esitas prokuratuur Integrity Authority juhile Biró Ferencile süüdistuse omastamises, millega tekitati ligikaudu 350 000 € kahju. See nõrgestab asutust, millele eelnõu peaks andma keskse rolli.

Komisjon on maksnud enne kontrollimist

2024. aastal vabastas komisjon Poola külmutatud miljardid pärast Donald Tuski valimisvõitu, enne kui kohtureformid vastu võeti. President Nawrocki pani neile reformidele hiljem veto. 2023. aasta detsembris vabastas komisjon Orbáni Ungarile 10,2 mld € mõni päev enne Ukraina liitumiskõneluste hääletust, mille Budapest oli ähvardanud blokeerida.

EL-i kõrgeima kohtu peakohtujurist Tamara Ćapeta jõudis hiljem järeldusele, et komisjon poleks tohtinud 2023. aasta raha vabastada, sest õigusriigi tingimused ei olnud tegelikult täidetud. Tema arvamus kohtuasjas C-225/24, mille Euroopa Parlament algatas otsuse tühistamiseks, pakub siduva standardi: komisjon peab enne väljamakset näitama, et reformid ka toimivad. Euroopa Kohus ei ole veel otsust teinud. Kui kohus järgib peakohtujuristi loogikat, tuleb iga tulevane tingimuslikkusotsus siduda tegeliku mõjuga. Otsust oodatakse 2026. aasta lõpus.

Saksamaa näitab lõhet nõukogus, kus liikmesriikide valitsused EL-i otsuseid läbi räägivad. Kantsler Friedrich Merz kiitis avalikult Magyari „uut algust”. Samal ajal kuulub Berliin koos Rootsi, Austria, Soome, Hollandi ja Eestiga kuue riigi rühma, mis nõuab tingimuslikkuse ranget jõustamist. Saksamaa on kahe surve vahel: eelarvedistsipliini pooldav liin ja poliitiline kergendus Orbáni lahkumise üle. Saksa õiguskommentaatorid on hoiatanud, et komisjon võib korrata Poola mustrit.

Kus järelevalve kaob

Umbes 3,5 mld € RRF-i vahendeid liigub plokikapitalina Ungari riiklikku arengupanka MFB, mis annab selle edasi ettevõtetele ja eluasemeprojektidele. Komisjoni ametnikud hoiatasid mais, et selline kanal „vähendab oluliselt komisjoni järelevalvet raha kasutamise üle”. Kui raha jõuab MFB-sse, kaob Brüsselil projektipõhine kontroll ning tugineda tuleb Ungari auditisüsteemidele, mis ehitati üles Orbáni ajal.

Kõigi etappide tähtajaks täitmiseks pakkus Magyari partei Tisza, et kiirmenetluse ülempiir parlamendis tõstetaks kuuelt viieteistkümnele poole aasta kohta. Tiszal on ligikaudu 71% parlamendikohtadest, seega opositsiooni toetust vaja ei ole. Need on samad erakorralised tööriistad, mida Orbán kasutas põhiseadusmuudatuste läbiviimiseks.

Komisjon ei ole avaldanud, milliseid reformietappe ta juba täidetuks peab. FAZ-i järgi ei osanud Brüsselis keegi täpset arvu nimetada. Veel 530 mln € jääb külmutatuks LGBTQ+ õiguste ja varjupaigavaidluste tõttu, mis ei kuulu 29. mai kokkuleppesse.

Süsteemi teravaim proovikivi võib tulla Slovakkiast. Seal lammutatakse parajasti korruptsioonivastaseid asutusi, samal ajal kui Ungari ehitab uusi. Küsimus on, kas EL suudab eristada vastassuundades liikuvaid riike või jääb tingimuslikkus poliitiliseks žestiks, millele on antud õiguslik vorm.