Treasury lubab Vene diislit, Kongress keelab

USA rahandusministeerium on lubanud Venemaa diislikütuse müügi, veo ja impordi Ameerika Ühendriikidesse kuni 7. aprillini 2027 (üldluba 135). Kongressi 2022. aastal vastu võetud seadus keelab impordi endiselt (2022. aasta seadus) ning ühegi kokkuleppe alusel veetud lasti kohta pole kinnitatud teavet. Euroopas pole õiguslik seis muutunud: ELi Venemaa diislikütuse impordikeeld kehtib.

Luba ilma lastita

9. oktoobril teatas Trump, et Venemaa tarnib kohe üle 300 000 tonni diislikütust ja hiljem veel (Trumpi teadaanne). Tehingu aluseks olev rahandusministeeriumi luba peatab teatud sanktsioonireeglite kehtivuse. Loas ei nimetata müüjat, ostjat, laeva, hinda ega kogust ning see ei sea sõjaga seotud tingimusi (üldluba 135).

Venemaa otsus eksporti lubada oli kokkuleppest eraldi. Moskva oli pärast rafineerimistehastele tekitatud kahju diislikütuse eksporti piiranud. Seejärel lubas Venemaa valitsus maailmaturule kuni 500 000 tonni esimese partiina (Venemaa valitsus). To Briefi otsingus pole leitud kinnitust kokkuleppe alusel sõlmitud lepingule ega lasti laadimisele või tarnimisele.

Valge Maja on muutnud ka seda, kuidas tehingut kirjeldatakse. Algul esitleti seda võimalusena kütusehindu langetada, sealhulgas ameeriklaste jaoks (AP). 13. oktoobril ütles Trump, et diisel läheb maailmaturule ja „mitte meile“ (Reuters). Luba võimaldab siiski jätkuvalt kütust Ameerika Ühendriikidesse importida.

Kongressi kehtestatud keeld

2022. aasta seaduses on keelu lõpetamiseks eraldi kord ja selle üle otsustab Kongress. Rahandusministeeriumi luba ei saa seadusest lihtsalt üle sõita. Keelu lõpetamiseks peab president muu hulgas kinnitama, et Venemaa on nõustunud vägede väljaviimisega, mida Ukraina aktsepteerib. Seejärel on Kongressil muudatuse blokeerimiseks 90 päeva (2022. aasta seadus). Sellist kinnitust pole avalikustatud.

Rahandusminister Scott Bessent ütles, et valitsus tegutseb oma „olemasolevate volituste“ alusel. Mõjukas vabariiklasest senaator on hoiatanud, et tehing võib olla ebaseaduslik (Reuters). Bessent pole avalikult nimetanud seadusesätet, millele ta tugineb. Samuti pole ta selgitanud, kuidas luba saab lubada importi, mille seadus endiselt keelab.

Nüüd survestavad administratsiooni senaatorid mõlemast parteist. 13. oktoobril juhtis demokraat Jeanne Shaheen 12 senaatori kirja Trumpile, paludes tal luba tühistada. Kuus allakirjutanut olid vabariiklased. Senaatorid leidsid, et Venemaa müügi mõju hindadele oleks tühine, kuid see aitaks rahastada Moskva sõda (Senati teade). Kiri ise luba tühistada ei saa. See näitab, et loa vastu pole üksnes Trumpi poliitilised vastased.

Euroopa reeglid jäävad kehtima

USA luba ei muuda ELi õigust. ELi Venemaa-vastase sanktsioonimääruse artikkel 3m, mis sätestab bloki majandusmeetmed Moskva vastu, keelab osta ja importida Venemaa naftatooteid, sealhulgas diislikütust (ELi määrus).

Euroopa saab mõjutada ka kaubavedu. ELi vedajad, kindlustajad ja pangad võivad osutada teenuseid teistesse riikidesse suunduva Venemaa diislikütuse veol ainult juhul, kui selle müügihind ei ületa 100 dollarit barreli kohta (Euroopa Komisjoni juhis). Kui veoga pole seotud ühtegi ELi ettevõtet, hinnalagi ei kohaldu.

Euroopa valitsused on tehingut kritiseerinud, kuid eri põhjustel (To Brief). Soome peaminister Petteri Orpo nimetas kokkulepet suureks pettumuseks: tema sõnul nõrgendab see sanktsioonisurvet ja võib aidata rahastada Putini sõda (Yle). Slovakkia peaminister Robert Fico nägi selles tõendit ELi naiivsusest: tema hinnangul saab USA odavamat diislit, eurooplased aga maksavad endiselt kõrget hinda (SITA). Orpo tahab Moskva survestamist karmistada, Fico aga tahab, et Euroopa ei maksaks kütuse eest rohkem. Kumbki valitsus pole asunud ELi reeglit muutma.

Avalikust teabest nähtub, et rahandusministeerium on kõrvaldanud konkreetsed sanktsioonitõkked Venemaa diislikütuse Ameerika Ühendriikidesse importimiselt. Ministeerium pole avalikult selgitanud, kuidas selline import sobib kokku Kongressi seadusega, mis seda endiselt keelab. Kuna kokkuleppe alusel veetud lasti pole kinnitatud, on õiguslik vastuolu seni eksisteerinud vaid paberil. Kui tanker võtab suuna USA sadamasse, muutub küsimus praktiliseks ning Bessenti rahandusministeerium peab enne seda Kongressile selgitama loa õiguslikku alust.