EL-i triljonieelarve lõhestab põllumajandust ja kaitset

EL-i juhid on üldjoontes nõus, et järgmine seitsmeaastane eelarve peab rahastama kaitset, Ukraina liitumisteed ja majanduse konkurentsivõimet. 18.-19. juunil Brüsselis peetud kohtumine näitas, et üksmeelt pole selles, mille arvelt raha tuleb. Esimene kompromisstekst lükati eri põhjustel tagasi: netomaksjad peavad seda liiga kalliks, Euroopa Parlament liiga väikeseks ning idapoolsed liikmesriigid leiavad, et tekst ei arvesta Vene ohtu EL-i piiril (EUobserver, European Parliament).

Vaidlus pole tavapärane eelarvekauplemine. Euroopa Komisjoni ettepanek 2028-2034 mitmeaastase finantsraamistiku kohta, mis määrab EL-i seitsmeaastase kululae ja seeläbi iga-aastased eelarved, vähendaks põllumajandustoetuste ja regionaalarengu ühise osakaalu praeguse eelarve ligikaudu 62% tasemelt umbes 44%-ni (ECA, European Times). Vabanenud ruumi täidaksid kaitse, laienemine ja konkurentsivõime. Iga ümber suunatud euro tähendab kellelegi kaotust.

Kes mida blokeerib

Küprose eesistujariigi eelnõu püüdis nihet pehmendada, kaitstes põllumajandust ja ühtekuuluvuspoliitikat ning lükates suuremad kärped kaitsele ja välistegevusele (Euronews). Saksamaa nimetas tulemust vastuvõetamatuks ja välistas uue EL-i tasandi laenamise. Euroopa Parlament, mis ei saa nõukogu ühehäälselt kokku lepitud teksti ümber kirjutada, kuid saab sellele heakskiidu andmata jätta, lükkas suuna tervikuna tagasi (2EU Brussels).

Positsioonide taga olevad liidud on keerulisemad kui tavapärane põhja ja lõuna rahavaidlus.

Taani ning netomaksjate rühm, kuhu kuuluvad ka Holland, Rootsi ja Austria, saatsid 14. mail laiali mitteametliku paberi, milles fiskaaldistsipliin nimetati „moderniseerimiseks“. Nende hinnangul peab vana kulustruktuur, eriti põllumajandus, vähenema, et kaitsele ja innovatsioonile ruumi teha.

Kõige teravam ettepanek puudutab õigusriigi tingimuslikkuse ümberpööratud hääletust. Rahastuse peatamine jõustuks automaatselt ja jääks kehtima, kuni piisav hulk rahvastikuga kaalutud hääli esindavaid valitsusi otsustab selle lõpetada. Praegu on tingimuslikkuse rakendamiseks vaja enamust. Ettepaneku järgi oleks enamust vaja selle tühistamiseks. Riigid, mille õigusriigi olukord tekitab muret, eelkõige Ungari, satuksid automaatse rahastuskülmutuse alla, mida oleks palju raskem tagasi pöörata.

Prantsusmaa tahab kaitsta ühist põllumajanduspoliitikat, EL-i põllumajandustoetuste süsteemi, ja samal ajal laiendada kaitserahastust. Mõlema rahastamiseks toetab Pariis uusi EL-i tasandi tulusid ja ühiseid laene, korrates pandeemia ajal loodud taasterahastu mudelit. Berliin peab mõlemat võimalust suletuks.

Poola toetab Ukraina liitumist ja karmi joont Venemaa suhtes, kuid nõuab, et julgeolekukulud ei sööks ära põllumajandustoetusi ega regionaalarengut. Komisjoni hinnangul võib Ukraina liitumine eelarveperioodil maksta 85 mld € kuni 96,5 mld €. Suure põllumajandusmajanduse lisandumine toetussüsteemi võib olemasolevate liikmesriikide põllumajandustoetusi vähendada ligikaudu 20% (EUobserver, Euronews). Poola kui suurim põllumajandus- ja ühtekuuluvusraha netosaaja saaks kõige tugevama löögi.

Euroopa julgeolekule kõige enam rõhuvad idapoolsed riigid sõltuvad sageli ka kõige rohkem EL-i ülekannetest. Rumeenia tahab tugevamat piirikaitset ning Ukraina ja Moldova kiiremat liitumist, kuid riigi eelarvepuudujääk piirab omaosalust. Need riigid tahavad korraga suuremat kaitsekulu ja jätkuvat ühtekuuluvusraha. Ilma suuremate sissemaksete või uute tuludeta see arvutus kokku ei tule.

Ühehäälsuse lõks

Mitmeaastane finantsraamistik nõuab Euroopa Ülemkogus, kus EL-i suunda määravad riigi- ja valitsusjuhid, ühehäälsust. Iga riik saab kokkuleppe blokeerida. Algpositsioonid on seetõttu teadlikult maksimaalsed. Ükski pealinn ei avalda oma lõplikku kompromissi esimesena.

Tegelik läbirääkimine kestab kuid ja tõenäoliselt ulatub 2027. aastasse. Kui valitsused ei lepi enne praeguse finantsraamistiku lõppu kokku, jätkub rahastamine viimase aasta kululagede alusel ja uusi programme ei käivitata. Kaitse- ja laienemisinvesteeringud külmuksid hetkel, mil Euroopa ütleb, et vajab neid juurde.

Euroopa Kontrollikoda leidis, et komisjoni ümberkujundus liigub õiges suunas, kuid märkis lahendamata küsimustena muu hulgas tagasimakseid, omavahendeid ehk uusi EL-i tasandi tuluallikaid, näiteks süsinikupiiri tasu või finantstehingute maksu, ning pandeemiaaegse ühislaenu teenindamist (ECA). Ükski avalik dokument ei näita, kuidas laienemine, kaitse ja traditsioonilised kulud mahuvad korraga ühe lae alla.

Euroopa on nimetanud kaitse ja laienemise strateegilisteks prioriteetideks. Eelarve ei rahasta kumbagi vajalikus mahus. Vahe sulgemine tähendab põllumajandustoetuste ja regionaalsete ülekannete kärpimist, ning valimistele vastu minev valitsus ei taha esimesena kätt tõsta.