Trumpi eriesindaja Jeff Landry taotleb Gröönimaal baase, Taani poliitiline kriis süveneb

Donald Trumpi Gröönimaa erisaadik Jeff Landry saabus 18. mail Nuuki Future Greenlandi konverentsile. Ta jõudis saarele ajal, mil USA on juba saanud 92,5% kontrolli suurima väljaspool Hiinat asuva haruldaste muldmetallide leiukoha üle, pakkunud välja kolm uut sõjaväebaasi USA suveräänse territooriumi staatusega ning peab läbirääkimisi olukorras, kus Gröönimaa kaitse- ja välispoliitikat formaalselt kattev Taani on olnud kaheksa nädalat toimiva valitsuseta.

Kaks paralleelset liini

Washington tegutseb Gröönimaal kahel liinil: maavarade omandamine ja sõjalise kohaloleku laiendamine. Mõlemad kasutavad sama institutsionaalset tühimikku.

Maavarade liin liikus esimesena. USA börsil noteeritud Critical Metals Corp., mida toetab Export-Import Banki kuni 120 mln dollari suurune rahastus, sai 5. mail Gröönimaa valitsuselt heakskiidu, et kindlustada kontroll Tanbreezi raskete haruldaste muldmetallide leiukoha üle. Saarel on üle 140 uuringuloa, kuid vaid kaks aktiivset kaevanduslitsentsi. Tanbreezi luba kehtib 2050. aastani. Esimene tootmine on kavandatud 2028. aasta neljandasse kvartalisse ning toodangu ostulepingud on juba seotud USA kaitsetööstusega.

Sõjaline liin liigub mõnenädalase nihkega. USA Põhja väejuhatuse juht kindral Gregory Guillot rääkis kolme baasi plaanist märtsis senati kuulamisel. Kahte asukohta, Narsarsuaqit ja Kangerlussuaqi, mis mõlemad olid varem USA lennuväljad, on saatkonna ametnikud juba kohapeal hinnanud. USA suveräänse territooriumi staatus tähendaks lahknemist 1951. aasta USA-Taani kaitseleppest ja looks Ameerika jurisdiktsiooniga enklaavid Euroopa külge seotud territooriumil.

Mõlemale liinile aitab kaasa Gröönimaa välisinvesteeringute kontrolli seaduse venimine. See seadus annaks võimudele võimaluse blokeerida välismaiseid ülevõtmisi strateegilistes sektorites. Eelnõu võeti kevadisest parlamendi päevakorrast välja ja lükati 2026. aasta sügisesse. Aprillist maini läbis heakskiidu kolm suurt maavaradega seotud otsust ilma selle filtrita.

Kopenhaageni tühi tool

Taani ei saa sisuliselt vastata, sest puudub valitsus, kellel oleks selleks mandaat. Riik on olnud valitsuseta alates 24. märtsi valimistest. See on Taani pikim valitsuse moodustamise kriis pärast 1945. aastat. Koalitsioonikõnelused peatati 17. mail, päev enne Landry saabumist.

Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen ütles haavatavuse 12. mail otse välja: välis- ja kaitsepoliitika „puudutab Taani riiki, see tähendab Gröönimaad ja Taanit koos”, ning ta soovib kiiresti Taani valitsust. Kohaliku meedia teatel ei ole Taani esindajaid Future Greenlandi konverentsile oodata. Landry kohtub Gröönimaaga olukorras, kus Taani ministreid ruumis pole.

Euroopa liigub, kuid aeglaselt

Euroopa vastus on olemas, kuid liigub teises tempos. NATO käivitas veebruaris Arctic Sentry, seiremissiooni, mis koondab liitlaste patrullid ühtsesse raamistikku. Selles osalevad muu hulgas Saksa Eurofighterid ja laienenud Põhjamaade paigutused. Prantsusmaa avas Nuukis konsulaadi ja saatis Landryga samale konverentsile kaubandusministri. Samal ajal sõlmiti geoloogilise kaardistamise kokkulepe BRGM-iga, Prantsusmaa riikliku geoloogiateenistusega. Põhjamaade Nõukogu, mis koondab Põhjamaade parlamentaarset koostööd, koordineerib Arktika poliitikat kavandatava Kanada-Põhjamaade koalitsiooniga.

Ükski neist sammudest ei vasta Washingtoni tempole. EL-i kriitiliste toorainete määrus seab eesmärgiks, et 2030. aastaks kaevandatakse 10% vajalikust toormest Euroopas. Varaseim haruldaste muldmetallide tootmine Euroopas algab praeguste plaanide järgi 2031. aasta lõpus Norras. USA-l on juba lepingud, rahastus ja kaevanduslitsents.

Nielseni kitsas tegutsemisruum

Gröönimaa peaminister on seadnud selged piirid: territooriumi loovutamist ei tule, iga kokkulepe peab jääma demokraatliku kontrolli alla ning ähvardused peavad lõppema (BT, Nordjyske). Samal ajal jätab ta ukse avatuks suuremale NATO vastutusele ja laiemale ärikoostööle.

Taani ametisolev peaminister ei saa sõlmida siduvaid kokkuleppeid. Maavaratehingud on aga juba tehtud ja sõjaline töörühm koguneb sellest hoolimata. Kui Taani koalitsioonitähtaeg möödub 21. mail valitsuseta, kasvab otsustustühimik veelgi. Washington tegutseb nädalates. Euroopa vastab aastates.