Trumpi energiavaherahu ootab Moskva nõusolekut

Donald Trump teatas pühapäeval, et Venemaa ja Ukraina on kokku leppinud kohe jõustuvas „ENERGIARAHUS“, ning hoiatas mõlemat poolt: „Ärge rikkuge seda!“ (Truth Social). Päeva lõpuks oli Kreml teatanud, et kokkulepet pole, ega vastanud ajakirjanike küsimustele (Wall Street Journal). Mõni tund pärast Trumpi postitust ütles Valge Maja nimetu ametnik, et Venemaa kaalub veel kitsamat ettepanekut (Axios).

Kiievi nõusolek tuli tingimusega

Kiiev oli oma seisukoha välja öelnud juba enne Trumpi postitust. Hommikul eetris olnud intervjuus ütles Zelenskõi, et Ukraina lõpetaks Venemaa rafineerimistehaste ja diislikütuse rajatiste ründamise, kui Venemaa lõpetaks Ukraina energiataristu ründamise (ABC News). Trump avaldas postituse kell 14:16 UTC ehk Kiievi aja järgi umbes kell 17:16; kokkuleppe teksti ta sellele ei lisanud (post archive).

Zelenskõi sõnul oli teade talle „uudis“ (Axios). Ta andis tingimusliku nõusoleku: Ukraina peatab rünnakud, kui Venemaa teeb sama, kuid Kiiev pidi teadma, mis hetkest paus kehtib.

Õhtuses pöördumises ütles Zelenskõi, et Ukraina on valmis Venemaa energiataristu ründamise lõpetama ja relvajõud on saanud vastava korralduse (Ukrainian presidency). Korraldusi pole avalikustatud. Ilma kokkulepitud algusaja ja kaitstavate objektide ühise nimekirjata ei tea kumbki armee täpselt, millised rünnakud tuleb peatada.

Kaks versiooni samast kokkuleppest

Valge Maja ametniku kirjeldus muudab pilti. Tema sõnul hõlmaks ettepanek esialgu ainult vastastikuseid rünnakuid rafineerimistehastele; elektrijaamad ja -võrgud võidakse arutlusse võtta hiljem.

Kokkuleppe staatus loeb rohkem kui selle ulatus. Ametniku sõnul kaalub Venemaa ettepanekut veel, järelikult pole Moskva sellega nõustunud. Trumpi väide, et „mõlemad pooled on kokku leppinud“, ja tema administratsiooni teade, et Venemaa alles kaalub ettepanekut, ei saa mõlemad õiged olla.

Kui ametniku kirjeldus peab paika, on vahetus ühepoolne. Ukraina peamine survevahend on rünnakud Venemaa rafineerimistehastele, millest Zelenskõi lubas loobuda. Venemaa rünnakud elektrijaamade ja alajaamade pihta jätavad Ukraina pered talve lähenedes elektri ja kütteta. Rafineerimistehastele keskenduv esimene etapp annaks Kiievi järeleandmise kätte enne, kui Ukraina elektrivõrk oleks kaitstud.

Vaidlus selle üle, kes rafineerimistehaste ründamisest loobub, oli alanud juba varem. Financial Times kirjutas Euroopa ametnikele viidates, et Washington ähvardas piirata luureinfo jagamist ja NATO juhitavat kanalit, mille kaudu Ukrainale USA relvi ostetakse, kui Kiiev ei lõpeta rafineerimistehaste ründamist. Reuters ei suutnud seda teadet kinnitada (Reuters). Poola väljaanne kirjeldas ähvardust esimesena, kuid katkestamist pole seni kinnitatud (To Brief). Avaldatud teabes pole midagi, mis seoks selle teate pühapäevase postitusega.

Mis juhtus pärast teadet

Umbes kell 20 Kiievi aja järgi ütles Zelenskõi, et Harkivi koostootmisjaama CHP-5 pihta oli „äsja“ löödud. Jaam annab linnale elektrit ning kortermajade kütmiseks vajalikku kuuma vett (Kyiv Independent). Presidendi kantselei teatel tabas Shahedi droon pärast USA avaldust ka Kiievi elektrijaama, jättes mitu piirkonda elektrita (Ukrainian presidency).

Need teated näitavad, et rünnakud jätkusid, kuid nende põhjal ei saa öelda, et vaherahu rikuti. Tingimusi pole avaldatud ja Venemaa pole öelnud, et ta kokkuleppe vastu võttis.

Euroopa maksab selle taristu parandamise eest, mida vaherahu kaitseks. Friedrich Merz lubas 4. oktoobril Ukrainale umbes 350 miljonit eurot generaatorite, alajaamade seadmete ja remonditööde tarbeks (German government). Pühapäeval toetas Emmanuel Macron „tõelist energiavaherahu“ ja ütles, et Venemaa keeldub sellest jätkuvalt (Le Monde). Seni avaldatu põhjal pole ühelgi Euroopa valitsusel pausi tingimuste seadmises ega järelevalves rolli.

Pühapäeva õhtuks polnud esitatud ühiselt kinnitatud energiavaherahu kokkulepet. Valge Maja ametniku enda sõnul kaalus Venemaa alles kitsamat ettepanekut. Kiievi teatel on Ukraina sõjavägi saanud korraldused. Kuni Moskva kokkulepet ei kinnita ja tingimusi ei avaldata, näitab rünnak Ukraina elektrijaama pihta vaid seda, et sõda jätkub.