Trumpi Gröönimaa-kontrollil puudub lepe

Donald Trump teatas 18. septembril, et Ameerika Ühendriigid on saavutanud Gröönimaal „püsiva kontrolli julgeoleku ja kõigi muude vajaduste üle” (Politico). Taani ja Gröönimaa kinnitasid, et poliitiline kokkulepe on sündinud, kuid siduvat teksti veel ei ole. Allkirjastamine peaks toimuma ÜRO Peaassamblee ajal ning seejärel peaksid kokkuleppe heaks kiitma Kopenhaageni ja Nuuki parlamendid (Reuters). Neli päeva hiljem ei ole avalikustatud allkirjastatud teksti ega õiguslikult siduvaid tingimusi. Küsimus on selles, kas Washington sai volitused, mida tal varem ei olnud.

Mis on Washingtonil juba olemas

Vastus algab 1951. aasta USA ja Taani kaitsekokkuleppest, mis sündis NATO raames. Leping annab Ameerika Ühendriikidele Gröönimaal juba praegu laiad sõjalised volitused: õiguse ehitada ja käitada rajatisi, paigutada saarele vägesid ja varustust ning kontrollida maandumisi ja liikuda saarel vabalt maismaal, merel ja õhus (US Government treaty scan, Avalon Project). Kokkulepe kehtib sama kaua kui NATO asutamisleping. 2004. aasta täiendus andis Gröönimaa valitsusele õiguse konsultatsioonideks, kuid ei muutnud USA juurdepääsu põhialuseid (US State Department).

Taani kaitseakadeemia teadlane Peter Viggo Jakobsen esitas kõige selgema hinnangu: teadaolev kokkulepe ei paista USA sõjalisi õigusi oluliselt muutvat, sest senine raamistik annab Washingtonile niigi väga laiad tegutsemisvõimalused (Ilta-Sanomat). Suur osa USA kohaloleku vähendamisest pärast külma sõja lõppu oli Washingtoni enda valik, mitte Taani seatud piirang.

Mida Trump nüüd väidab ja mis on puudu

Nimetuks jäänud välisministeeriumi ametniku sõnul sisaldavad uued tingimused USA õigust tegutseda ilma kindlaks määratud lõpptähtajata, volitust takistada vastaste baaside ja vägede paigutamist ning võimalust mõjutada tundlikke välisinvesteeringuid (NBC News). Trump lisas, et NATO-väliste riikide tegevus Gröönimaal ei oleks võimalik ilma USA kirjaliku heakskiiduta. See kontrollimata ametlik kirjeldus on ainus teadaolev ülevaade kokkuleppe sisust.

Kui kirjeldus vastab tõele, läheksid need sätted 1951. aasta raamistikust ühes olulises mõttes kaugemale: USA volitused laieneksid sõjalisest tegevusest Gröönimaa majandussuhetele. Senine leping reguleerib kaitsealasid. USA õigus välisinvesteeringuid blokeerida ulatuks valdkondadesse, mille üle otsustab Gröönimaa ise, sealhulgas maavarade ja taristu puhul.

Ühtki toimivat lepingusätet ei ole avaldatud, mis seda kõike kinnitaks.

Kes otsustab

Taani peaminister Mette Frederiksen ja Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen kinnitasid mõlemad, et kokkulepe säilitab Taani suveräänsuse ja Gröönimaa enesemääramisõiguse (The Guardian, Reuters). Nende lubaduste seaduseks vormistamine eeldab kahte eri heakskiitu. Taani põhiseaduse järgi vajavad kohustusi loovad või kulutusi nõudvad lepingud Folketingi ehk Taani parlamendi nõusolekut (Danish Constitution). Gröönimaa 2009. aasta omavalitsusseadus jätab kaitsevaldkonna Kopenhaageni pädevusse, kuid nõuab Gröönimaa kaasamist välispoliitilistes küsimustes, mis seda eriti puudutavad (Greenland Self-Government Act).

Gröönimaal ei ole lepingule formaalset vetoõigust. Kui kokkulepe puudutab aga maavarade õigusi, keskkonnareegleid või taristuplaneerimist, kuuluvad need valdkonnad juba Gröönimaa omavalitsuse pädevusse. Kopenhaagen ei saa neid õigusi Gröönimaa nõusolekuta loovutada.

Mida see tähendab Euroopale

Kaks nädalat enne Trumpi teadet külastas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Nuuki ning tõi kaasa 200 miljoni euro suuruse paketi taristu, ühenduste ja kriitilise tähtsusega toormete jaoks (EU Sustainable Energy Week, EU Perspectives). Brüssel kujundab partnerlusi, mis võivad anda talle mõju Arktika ressursside ja tarneahelate üle. Gröönimaa lahkus Euroopa Ühendusest 1985. aastal, kuid Euroopa Liit rahastab saart ülemereterritooriumide raamistikus ning gröönimaalased on Taani kodanikud.

Euroopa huvi on piiratud, kuid konkreetne. Kui avaldamata kokkulepe annab Washingtonile õiguse Gröönimaa investeeringuid kontrollida või blokeerida, võib see piirata EL-i rahastatud projekte ja Euroopa ettevõtete tegevust valdkondades, mille üle Gröönimaa muidu ise otsustab. See on säte, millele tekst peab vastama. Praegu pole seda näinud keegi väljaspool läbirääkimiste ruumi.

Ükski avaldatud dokument ei anna Washingtonile Gröönimaal püsivat kontrolli. Konfidentsiaalne eelnõu võib olemas olla, kuid kolm valitsust võlgnevad avalikkusele sätted, mis näitaksid, mis muutus ja kellel on õigus sellele vastu seista.