Trumpi Venemaa-seadus hoiab 100% tollid varuks

18. septembril allkirjastatud Lindsey O. Grahami Venemaa ja Iraani sanktsioonide seadus ei kehtesta ühelegi Euroopa riigile ühtki tolli (Congress.gov, Valge Maja). Seadus annab selleks volituse president Donald Trumpile. Kui USA administratsioon tuvastab, et riik kuulub Venemaa toornafta või maagaasi viie suurima ostja hulka, võib president kehtestada selle riigi kogu USA-sse ekspordile kuni 100% tolli (BBC).

Kui me seda eelnõu viimati kajastasime, oli senat selle heaks kiitnud. Nüüd on sellest saanud seadus.

Kuidas käivitusmehhanism töötab

Kolmandate riikide suhtes kohaldatav mehhanism on sätestatud seaduse paragrahvis 113. USA kaubandusesindaja hindab eelnenud 12 kuu üleilmseid ostumahte. Riigid, mis kuuluvad Venemaa toornafta või maagaasi viie suurima ostja hulka, muutuvad tollide sihtmärgina kõlblikuks (Congress.gov). Edetabelid vaadatakse üle iga 180 päeva järel. Venemaalt otse imporditavatele kaupadele lubab eraldi säte kehtestada kuni 500% tolli.

Kumbki ülempiir ei tähenda automaatset tollimäära. Väljend „kuni“ jätab tegeliku määra Valge Maja otsustada. Paragrahv 115 lubab presidendil tollist loobuda, kui ta kinnitab, et see on riigi huvides. Kongressi heakskiitu selleks vaja ei ole (AP). Seadus annab administratsioonile kaalutlusõigusega hoova, mitte ette kindlaks määratud tollitariifide tabeli.

Ungari sõltuvus on tegelik, kuid seadus mõõdab üleilmset ostumahtu

Ungari on Euroopas kõige nähtavam näide. Venemaa toornafta moodustas 2025. aastal hinnanguliselt 93% Ungari toornaftaimpordist. Dru ˛ba torujuhtme kaudu saabus seda ligikaudu 100 000 barrelit päevas (DW, S&P Global). Slovakkia Slovnaft on Venemaa nafta osakaalu vähendanud ligikaudu 60%-ni, kuid rafineerimistehase seadmed on kohandatud Uralsi tüüpi toornaftale ehk konkreetsele Venemaa naftasegule, mille töötlemiseks need algselt ehitati (MOL).

Seadus ei mõõda siiski riigi sõltuvust Venemaast. Arvesse läheb see, kui palju Venemaa energiat riik absoluutarvudes ostab võrreldes kõigi teiste ostjatega maailmas. Hiina ostab üksi umbes poole Venemaa toornaftaekspordist ja India ligikaudu 37% (CREA). Ungari 100 000 barrelit päevas ei viiks riiki tõenäoliselt maailma viie suurima ostja hulka. Gaasi puhul näeb seadus ette ka erandi riikidele, kes impordivad alla 15% Venemaa kogu gaasiekspordist ja suudavad näidata ostude vähendamisel edusamme (CBS).

Kes maksaks 100% tolli?

Kui Washington määraks Euroopa riigi tolli sihtmärgiks, kogutaks see USA piiril Ameerika importijatelt. Importijal oleks seejärel kolm võimalust: katta kulu ise, kanda see üle Ameerika ostjatele või leida Euroopa-väline tarnija. Euroopa eksportijad kaotaksid igal juhul müüki, sest nende kaup muutuks USA turul järsult kallimaks.

Kõige enam puudutaks see Ungari ja Slovakkia autoosi ning masinaid tootvaid ettevõtteid. Majanduslik surve tekiks aga juba enne tolli kogumist. USA-sse müüvatel eksportijatel on otsene rahaline huvi survestada oma valitsusi Venemaa energiast loobuma ja seega kõrvaldada alus, mille põhjal võiks riik saada tollimääratluse sihtmärgiks. Sama järelduseni jõuavad riigi riski hindavad pangad ja investorid.

See hoob toimib ainult siis, kui ettevõtted peavad sihtmärgiks määramist usutavaks. Ungari jääb praegu tõenäoliselt viie suurima ostja mahu põhise testi alt välja. Peamine ebakindlus puudutab seda, kui rangelt administratsioon edetabeleid rakendab ning kas ta kohtleb torujuhtme kaudu sõlmitud lepinguid teisiti kui hetketurult tehtud oste.

Tarnijate vahetamine võtab aega

Kõige tõenäolisem alternatiivne veoteek kulgeks Horvaatia JANAF-i torujuhtme ja Krki veeldatud maagaasi terminali kaudu. Veeldatud maagaas on gaas, mis jahutatakse transpordiks vedelaks. Võimsus on aga piiratud. Ungari suunduva torujuhtmelõigu läbilaskevõime on ligikaudu 13,2 miljonit tonni aastas, samal ajal kui MOL-i kaks rafineerimistehast vajavad kokku umbes 14,2 miljonit tonni (JANAF). Märtsis 2026 alanud pikaajaline läbilaskevõime test ei olnud 19. septembriks andnud avalikult kinnitatud tulemusi, mis tõestaksid Venemaa tarnete asendamiseks piisavat ja usaldusväärset voogu.

Ungari riiklik energiaettevõte MVM on tunnistanud, et alternatiivne veeldatud maagaas läheks kallimaks (Telex). Tarnijate mitmekesistamisel on oma hind ka siis, kui USA tollidest pääsetakse.

Euroopa vaidlus, mitte ainult Ungari küsimus

EL on vähendanud Venemaa osakaalu oma gaasiimpordis 2021. aasta 45%-lt 2024. aastaks ligikaudu 19%-ni (Euroopa Komisjon, Eurostat). Keskmised näitajad varjavad liikmesriikide suuri erinevusi. Kaubanduspoliitika välissuhted kuuluvad EL-i institutsioonide, mitte üksikute valitsuste pädevusse (ELTL-i artikkel 207). Ungarile suunatud USA tollist kujuneks tõenäoliselt EL-i ja USA vaidlus, mitte kahe riigi vastasseis.

Euroopa jaoks loob seadus läbirääkimisvahendi, mitte vahetu tollilöögi. Ühtki tollimäära pole kehtestatud. Venemaa energiast kõige sõltuvamad riigid ei pruugi mahupõhist künnist ületada. Administratsiooni jooksvad edetabelid ja otsused sihtriikide määramise kohta pole aga veel avalikud ning poliitiline stiimul tolliähvardust kasutada juba toimib.