Trumpi Venemaa gaasiplaan põrkub EL-i keeluga

Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner soovitasid Ukrainal kaaluda Venemaa gaasi Euroopasse toonud torujuhtmete taaskäivitamist. Sellest saaks nende ettepaneku järgi sõja lõpetamise kokkuleppe ajend. EL on selle kaubanduse lõpetamise juba seadusega paika pannud: uusi Venemaa gaasi ostulepinguid sõlmida ei tohi ning kehtivad lepingud lõpevad kindla ajakava järgi. Washington võib mõtte läbirääkimistel lauale tuua, kuid Euroopas otsustavad gaasi ostmise üle ELi institutsioonid.

The New York Times tugineb anonüümsetele allikatele, kes tunnevad kõnelusi. Nende sõnul vesteldi septembris Kiievis Volodõmõr Zelenskõiga ning oktoobri alguses Miamis Ukraina ja Euroopa ametnikega (New York Times). Artiklis ei nimetata gaasi kogust, torujuhet, ostjat ega ajakava.

Ametlikud reaktsioonid jäid üldsõnaliseks. Valge Maja teatas vaid, et töötab välja rahuplaani, mis pakub mõlemale poolele majanduslikke stiimuleid. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul oleks energiakoostöö taastamine hea Venemaale ja võib-olla ka Euroopale (New York Times). Sama lehe andmetel suhtusid Euroopa ametnikud ettepanekusse tõrjuvalt.

Saksamaa ringhäälingu n-tv teatel kritiseeris kantsler Friedrich Merzi julgeolekunõunik mõtet teravalt. See on kirjeldus kõnelustest; Berliin pole oma seisukohta avaldanud.

Zelenskõi ega Euroopa Komisjon pole avalikult vastanud. Ettepanek tuli pärast seda, kui Trump peatas uute Venemaa energiasektori tuludele suunatud USA sanktsioonide kehtestamise vahetult enne nende jõustumist (To Brief).

Keeld on juba seaduses

Reegel on lihtne: Euroopas ei tohi sõlmida uusi lepinguid Venemaa gaasi ostmiseks, olgu see toruga tarnitav või tankeriga veeldatud gaas. Kehtivatele lepingutele on määratud lõpptähtaeg. Määrust (EL) 2026/261 kohaldatakse kõigis liikmesriikides alates 3. veebruarist. Pärast 17. juunit 2025 sõlmitud lepingutele üleminekuaega ei anta ning viimased pikaajalised torugaasi lepingud lõpevad 30. septembril 2027 (EUR-Lex).

Osa Vene gaasist liigub seega endiselt seaduslikult. Vanade lepingute alusel tarniti 2025. aastal 36 miljardit kuupmeetrit ehk 12% ELi gaasiimpordist, peamiselt TurkStreami kaudu Kagu-Euroopasse (European Commission). Need lepingud lõpevad järk-järgult. Rahuleppe osana pakutava lisagaasi ostmiseks oleks vaja uusi lepinguid, mille sõlmimine ongi keelatud.

Keelu muutmiseks peaksid tegutsema kolm ELi institutsiooni. Euroopa Komisjon peaks esitama muudatusettepaneku. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, kus hääletavad liikmesriikide valitsused, peaksid selle heaks kiitma.

Tänavu hääletasid mõlemad keelustamise poolt. Jaanuaris toetas keeldu 24 valitsust, Ungari ja Slovakkia olid vastu ning Bulgaaria jäi erapooletuks (Council of the EU). Hääletati kvalifitseeritud häälteenamusega, mistõttu ükski valitsus ei saanud otsust üksi blokeerida. Kahe vastuhäälest ei piisanud. Euroopa Parlament kiitis keelu heaks häältega 500 : 120 (European Parliament).

Seaduses on üks kitsas erand. Väljakuulutatud gaasivarustuse hädaolukorras võib Euroopa Komisjon keelu peatada korraga kuni neljaks nädalaks, kuid ainult lühiajaliste lepingute puhul (EUR-Lex). Erand on mõeldud tarnekriisiks. Rahuleppesse kavandatud püsivad gaasitarned selle tingimustele ei vasta.

Kes gaasi ostaks?

Torujuhtmete taaskäivitamiseks on vaja ka ostjat, kuid Euroopa senised ostjad on lahkunud. Austria energiafirma OMV lõpetas 2024. aasta detsembris Gazprom Exportiga sõlmitud tarnelepingu, mis pidi algselt kehtima 2040. aastani (OMV).

Tarnete taastamiseks oleks vaja Venemaaga sõlmitud tarnelepingut, Kyiviga kokkulepet gaasi transiidiks, torujuhtmetes broneeritud läbilaskevõimet ja Euroopa ettevõtet, kes oleks valmis ostulepingule alla kirjutama. Selline ettevõte sõlmiks lepingu, mille ELi määrus keelab.

Kasud ja kulud jaguneksid ebavõrdselt. Kyiv saaks transiiditasu ja Moskva eksporditulu tagasi. Euroopa võtaks taas enda kanda sõltuvuse, mille vähendamiseks on aastaid raha kulutanud. Saksamaa võrguamet on dokumenteerinud, kuidas Venemaa vähendas 2022. aastal Nord Streami kaudu tarnitava gaasi kogust järk-järgult ja peatas siis tarned täielikult (Bundesnetzagentur).

Praegu teadaoleva põhjal on tegu USA läbirääkimisettepanekuga, millel pole nimelist Euroopa ostjat ega kava ELi seadust muuta. Selle elluviimine sõltub Euroopa Komisjonist, Euroopa Parlamendist ja ELi Nõukogust. Ükski neist pole seaduse muutmist taotlenud.