Trumpi Ukraina-plaan vajab Euroopa nõusolekut

Steve Witkoff ja Jared Kushner, president Donald Trumpi peamised Ukraina-läbirääkijad, sõidavad laupäeval Moskvasse Vladimir Putiniga kohtuma ja pühapäeval Kiievisse Volodõmõr Zelenskõiga rääkima (Axios). Kiievi-peatus lisandus alles nüüd. Kaks saadikut on Putiniga kohtunud mitu korda, kuid Ukrainas pole nad seni käinud, kuigi Kiiev on neid sinna kutsunud mitu kuud (Kyiv Independent). Trumpi sõnul viivad nad kaasa „ettepaneku sõja lõpetamiseks”, kuid sisu ta ei avanud (RFE/RL).

Teksti pole avaldatud. Varasema üheleheküljelise relvarahuraamistiku, mille Zelenskõi ja USA ametnikud olid kokku leppinud, lükkas Kreml mõne päevaga tagasi (RBC-Ukraine, Kyiv Independent). Seetõttu pole selge, kas Witkoff ja Kushner viivad Moskvasse parandatud versiooni, läbirääkimisjuhise või hoopis midagi muud.

Venemaa näeb süstikdiplomaatiat võimaluse, mitte järeleandmisena

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov nimetas Putini nõuet, et Ukraina loovutaks kõik neli Venemaa nõutavat piirkonda ja loobuks NATO-sihist, „kõigutamatuks” (Internazionale/Reuters). Kremliga seotud allikas ütles Reutersile, et rindejoone osas pole kokkuleppeks „mingit võimalust” enne, kui Venemaa on ülejäänud Donetski oblasti enda kontrolli alla saanud. Moskva arvestab, et sõjaline tasakaal muutub aasta lõpuks talle soodsamaks (Internazionale/Reuters). Leedus vahendatud Bloombergi luureinfo jõudis samale järeldusele: läbimurdeootused on „äärmiselt madalad” (Delfi).

Teadete järgi püüdis Moskva Kiievi-etappi üldse ära hoida (RBC-Ukraine). Venemaale sobib paremini USA ja Venemaa vaheline kanal, kus Ukraina seisukoht jõuab lauale hilja või vahendatult. Putin rääkis avalikult rahu „võimalusest”, kuid ähvardas samal ajal ulatuslike löökidega Ukraina energiataristu vastu (BBC, Agerpres).

Kiiev jätab endale taganemistee

Zelenskõi ei kiitnud tundmatut ettepanekut heaks. Ta ütles, et Ukraina „vaatab, millised ettepanekud Steve’il ja Jaredil on ning mida Moskva neile ütleb” (Liga.net). Selline sõnastus jätab Kiievile õiguse tekst pärast Venemaa vastuse kuulmist tagasi lükata, ümber teha või tingimustega siduda.

Kiievil on ka õiguslik veto. Ukraina põhiseadus nõuab territoriaalsete muudatuste puhul üleriigilist referendumit. Ukraina kodanikuühenduse OPORA õigusanalüüsi järgi pole ühelgi ametnikul selget volitust territooriumi ilma referendumita ära anda (OPORA). Rahvusvahelise õiguse uurijad on EJIL:Talkis eraldi märkinud, et jõuga peale surutud lepingut saaks vaidlustada Viini lepinguõiguse konventsiooni alusel (EJIL:Talk).

Isegi visiidi korraldus näitas, kui keeruline on kokkuleppe täitmist tagada. Zelenskõi pakkus, et Ukraina peatab löögid ajaks, mil USA saadikud on Moskvas, ja palus Venemaalt samasugust vastukäiku Kiievi-kohtumise ajaks (Censor.NET). Washington pidi küsima eraldi julgeolekutagatisi mõlemalt poolelt, sest Venemaa ja Ukraina vahel puudub otsene suhtluskanal (Delfi). Kui kahepäevane reisipaus vajab kolmanda osapoole vahendatud kahepoolseid kinnitusi, vajab püsiv relvarahu palju tugevamat jõustamismehhanismi.

Euroopa hoiab hoobasid, millest Washington mööda ei pääse

Avalikus reisikavas pole ühelegi Euroopa valitsusele Moskva ega Kiievi kohtumistel rolli antud (Axios). Ometi on suurem osa kokkuleppe elluviimiseks vajalikest hoobadest Euroopas ja eri osapoolte käes.

Esimene hoob on sanktsioonid. EL-i piiravad meetmed Venemaa vastu nõuavad Euroopa Liidu Nõukogu otsust, kus kõik liikmesriikide valitsused peavad olema ühel meelel. USA ja Venemaa kahepoolne arusaam ei saa seda tühistada (Consilium). Iga rahuvalem, mis lubab Moskvale sanktsioonileevendust, vajab kõigi EL-i pealinnade nõusolekut.

Teine hoob on külmutatud varad. Umbes 210 mld € Venemaa keskpanga immobiliseeritud vahendeid asub valdavalt Brüsselis paiknevas ja Belgia õiguse järgi reguleeritud finantstaristus Euroclear. Belgia välisminister Maxime Prévot on avalikult keeldunud käsitamast neid vahendeid konfiskeerimisele sarnaseks kasutuseks kättesaadavana (Euronews, Le Soir). Kui kokkulepe eeldab, et Venemaa raha maksab kinni ülesehituse, saab Belgia üksi seda pidurdada.

Kolmas hoob on julgeolekutagatised. EL on heaks kiitnud 6,1 mld € eraldise Ukraina õhukaitsele (EEAS). Rahvusvaheline nn tahtekoalitsioon valmistab ette vägesid relvarahujärgseks paigutamiseks ning sügiseks on kavandatud ühisharjutused (UK government). Mõlemad sõltuvad üksikute liikmesriikide otsustest, mitte Washingtonist.

Washington saab koostada teksti. Ta ei saa ilma Euroopata pakkuda sanktsioonileevendust, otsustada külmutatud varade üle ega anda Euroopa julgeolekutagatisi. Need, kes kokkuleppe eest maksavad ja seda jõustavad, ei ole seni selle kujundamise laua taga.