Trump ähvardab Prantsuse veini 100% tolliga

Digiplatvormide käibe maks ja šampanja tollimaks on sattunud samasse Atlandi-ülesesse vaidlusse. Trump ähvardas kehtestada Prantsuse veinile ja šampanjale 100% tolli, kui Pariis ei loobu digiteenuste maksust. See maks ei puuduta ettevõtete tavapärast kasumit, vaid suurte tehnoloogiaettevõtete tulu Prantsuse kasutajatelt (Euronews, Europa Press). Ametlikku USA kaubandusotsust veel ei ole. Juba ähvardus lisandub aga olemasolevale 15% USA tollile EL-i veinidele, mis on varem tõusnud 10%-lt (CNBC, Euronews).

Valitsuste tüli, mille maksavad kinni põllumehed

Prantsusmaa saab digiteenuste maksust laialt viidatud, kuid sõltumatult kinnitamata eelarveandmete järgi umbes 700 mln € aastas (Mashable). Maks puudutab ettevõtteid, mille üleilmne käive on vähemalt 750 mln € ja Prantsuse digikäive vähemalt 25 mln € (CIAT, tagesschau). Enamik selliseid ettevõtteid on Ameerika päritolu. Washington nimetab maksu diskrimineerivaks. Pariis ütleb, et täidab lünka, mille on jätnud venima jäänud OECD Pillar One’i kokkulepe. Selle eesmärk on anda maksustamisõigus riikidele, kus platvormid raha teenivad, mitte ainult riikidele, kuhu nad on peakorteri registreerinud (Gov.je, Taxspoc).

Mõlemal poolel on argument. Vana ettevõttemaksu süsteem ei püüa hästi kinni väärtust, mida digiplatvormid loovad riikides, kus neil on miljoneid kasutajaid, kuid vähe füüsilist kohalolu. Samas langevad Prantsuse lävendid peamiselt USA kontsernidele, mistõttu on Washingtonil lihtne rääkida sihitud maksust.

Vastumeede ei taba tehnoloogiasektorit, vaid veini. Alkohol on kallis, bränditundlik ja Prantsusmaa sümbol. Seetõttu sobib see poliitiliseks survevahendiks paremini kui keeruline maksutehniline vaidlus.

Prantsuse veini ja kangete alkohoolsete jookide eksport USA-sse langes FEVS-i eksportijate liidu andmetel mullu 21%. Tollid ei selgita kogu langust: oma osa oli ka nõrgemal nõudlusel ja varude vähendamisel. 100% toll kahekordistaks sisuliselt hinna, mida USA importijad maksavad enne jaemüügi juurdehindlust. Seni valus langus võib muutuda turu järsuks kokkukukkumiseks (Comercio.gob.es, CNBC).

Valu ei peatu Prantsuse piiril

Kaubanduspoliitika kuulub EL-i pädevusse. Seetõttu muutub Prantsuse kaupadele suunatud toll automaatselt vaidluseks Brüsseliga, mitte ainult Pariisiga (tagesschau, Deutsche Welle). Kui vein toimib survevahendina Prantsusmaa vastu, võib sama loogikat kasutada ka teiste liikmesriikide vastu.

Itaalia tunneb mõju juba praegu. Itaalia veinieksport USA-sse langes 2026. aasta esimeses kvartalis aastaga 20,5%, 407,9 mln €-ni. Kanged alkohoolsed joogid kukkusid 35% (WineNews, Federvini). Hispaania, mille suurim EL-i-väline veiniturg on USA ja mille eksport sinna ulatus 331 mln €-ni, nägi ostude 15% langust. Madrid vastas ICEX-i plaaniga, riikliku eksporditoe programmiga, mis pakub turuinfot ja abi turgude hajutamisel 500 USA kaubandusest enim sõltuvale Hispaania ettevõttele (EFEagro, Ministerio de Economía).

Iirimaa haavatavus on teistsugune. Seal asuvad paljude samade USA tehnoloogiafirmade Euroopa peakorterid, kelle tulu Prantsusmaa maksustab. Valitsuse hinnangul võib laiemate USA tollistsenaariumide korral SKP langeda 2,75–4% ja tööhõive 2,5–3,25%. Riskisektorites töötab 110 000–160 000 inimest (RTÉ, The Irish Times). Dublin ei karda veinitolle. Ta kardab, et iga Euroopa katse USA platvorme maksustada või reguleerida võib tuua vastulöögi sektorile, mis on parasjagu poliitiliselt mugav sihtmärk.

Saksamaa valis ettevaatuse. Majandusminister Katherina Reiche lükkas tagasi SPD parlamendifraktsioonist tulnud üleskutsed kehtestada Saksa digimaks ning eelistas pingete vähendamist sammule, mis võiks ka Berliini samasse vaidlusse tõmmata (tagesschau).

Mis on veel lahtine

Suurim küsimus on, kas 100% toll üldse jõustub. Kuni USTR, USA kaubandusamet, mis viib ellu presidendi tolliotsuseid, ei avalda ametlikku korraldust, on tegu surve, mitte poliitikaga. Teine küsimus on, kas OECD Pillar One jõuab kokkuleppeni, mis muudaks riiklikud digimaksud tarbetuks. Edasiminek on olnud aastaid aeglane.

Kulud ei jaotu juba praegu võrdselt. Digimaksu kirjutavad valitsused ja see on suunatud platvormidele. Vastutollide ähvardus tabab aga Champagne’i viinamarjakasvatajaid, New Yorgi importijaid ja Lõuna-Euroopa veinipiirkondi, millel pole selle maksupoliitikaga pistmist. Valitsused ja tehnoloogiahiiglased vaidlevad maksuarhitektuuri üle. Riski kannavad põllumajanduseksportijad. See muster jääb kehtima ka siis, kui konkreetne toll kunagi ei jõustu.