Trump ähvardab 100% tollidega digimaksude pärast

Prantsusmaa digiteenuste maks toob aastas sisse ligikaudu 700 mln € (Assemblée nationale). EL-i kaupade eksport USAsse ulatus 2025. aastal 554,9 mld euroni (Euroopa Komisjon). Trump tahab kasutada teist arvu esimese kõrvaldamiseks.

USA president ähvardas 100% tollidega iga Euroopa riigi impordile, mis maksustab Ameerika tehnoloogiaettevõtete pakutavaid digiteenuseid (New York Times). Euroopa Komisjon lükkas ähvarduse tagasi ja kaitses liikmesriikide õigust maksustada nende territooriumil toimuvat majandustegevust (Reuters via WHTC).

Washington saab vastata digimaksule tollidega kaupadele, millel pole maksuga mingit seost. Just see nihestatus teeb vaidluse ohtlikuks. USA kaubandusseaduse paragrahv 301 lubab Ühendriikidel kehtestada tollid sisuliselt mis tahes impordile, mille ta valib (Cornell Law). Google’i maksustamisest saab nii Prantsuse veinikasvatajate probleem. Varasemad vaidlused digiteenuste maksu üle viisid peaaegu 25% USA tollideni veinile, käekottidele ja kosmeetikale, enne kui rahvusvahelised maksukõnelused need pausile panid (Vinetur).

Väike maksutulu, tohutu kaubandusrisk

Digiteenuste maks võtab osa tulust, mida suured platvormid teenivad kohalike kasutajate pealt reklaami, müügiplatvormide või kasutajaandmete kaudu. Prantsusmaal on määr 3% ettevõtetele, mille üleilmne digitulu ületab 750 mln € ja mille Prantsusmaal teenitud tulu on üle 25 mln € (Legifrance). Hispaanias kehtib samuti 3% maks, kuid kodumaine lävend on 3 mln € (BOE).

Seadustes ei nimetata Google’it, Metat ega Amazoni. Kuna tululävendini jõuavad vaid suurimad platvormid, langeb maks peaaegu ainult Ameerika tehnoloogiahiidudele. Paberil neutraalne, mõjus diskrimineeriv: see on Washingtoni argument.

Digiteenuste maksu toetav hinnang pani võimaliku kogu EL-i hõlmava maksu tuluks umbes 5 mld € aastas (Robert Schuman Foundation). EL-i kaupade ülejääk USAga oli 2024. aastal 198 mld € (Euroopa Parlament). Mõnesaja miljoni euro suurune maksutulu riigi kohta võib seega vallandada tollid, mis puudutavad sadu kordi suuremaid kaubavooge.

Seaduse järgi maksab platvorm. Arve järgi mitte

Platvormid on kulu juba edasi kandnud. Meta küsib reklaamijatelt riigipõhist tasu, mis vastab iga riigi digiteenuste maksu määrale: Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias 3%, Austrias 5% (Wprost). Amazon lisab sarnase lisatasu müügiplatvormi kasutavatele kaupmeestele (Go2Market). Juriidiliselt maksab platvorm. Tegelik arve jõuab Euroopa ettevõteteni, kes nende kaudu reklaamivad või müüvad.

Tollide korral tekib teine kaotajate rühm, kellel pole digimaksuga mingit seost. Saksamaa kaupade eksport USAsse ulatus 2024. aastal ligikaudu 161,4 mld euroni, peamiselt sõidukite, masinate ja ravimite arvelt (Rohlig). Saksamaal pole digiteenuste maksu; parlament lükkas hiljuti selle ettepaneku tagasi (Bundestag). Üldiste tollide korral saaksid Saksa autotootjad kahju vaidlusest, mida nad ise ei alustanud.

See erinevus teeb EL-i ühise vastuse keeruliseks. Prantsusmaa ja Hispaania kaitsevad digiteenuste maksu kui õigust otsustada, mida koduturul maksustatakse. Saksamaal on palju suurem eksport USAsse ja digimaks puudub, seega on Berliinil tugev põhjus pingeid maandada. Iirimaa, kus välisomanduses hargmaised ettevõtted tasusid mullu 87% ettevõtte tulumaksust (RTÉ), sõltub tugevalt USA ettevõtete investeeringutest, mida Atlandi-ülene kaubanduskonflikt võib kõigutada.

EL-il on selleks olukorraks õiguslik vahend olemas. 2023. aastal võttis liit vastu majandusliku survestamise vastase instrumendi, mis lubab vastata, kui kolmas riik kasutab kaubandussurvet poliitika muutmiseks (EUR-Lex). Selle kasutamine tähendaks siiski eskalatsiooni. Kulud ei jaguneks ühtlaselt: Saksamaa ekspordikeskne majandus saaks märksa rohkem pihta kui Prantsusmaa.

Praegu maksavad reklaamijad ja müügiplatvormide kasutajad digiteenuste maksu lisatasu vaikselt kinni. Tollide korral liigub arve eksportijatele, kellel pole tehnoloogiaettevõtete maksustamisega mingit pistmist. Põhiküsimus on, kas sadades miljonites eurodes mõõdetav maksutulu riigi kohta on väärt kaitsmist, kui vastulöök võib tabada sadades miljardites eurodes mõõdetavat kaubandust.