Trump kaalub Türgi F-35 tagasiteed

F-35 hävitaja on USA jaoks rohkem kui relvasüsteem. See on ligipääs NATO kõige tundlikumale sõjatehnoloogiale, mille üle otsustab Washington. NATO tippkohtumisel ütles Donald Trump, et ei ole veel otsustanud, kas Türgi tuleks F-35 programmi tagasi lubada (USA Today, The Hill). Ebamäärasus on osa survevahendist: USA saab hävitaja kaudu määrata, millised liitlased pääsevad ligi tehnoloogiale, mille väärtus seisneb nii lennuki omadustes kui ka selle ümber ehitatud luure- ja hooldusvõrgus.

Recep Tayyip Erdogan hoiatas Kreeka peaministrit Kyriakos Mitsotakist, et too ei teeks „sama viga nagu Netanyahu”, seistes Türgi ligipääsule vastu. Mitsotakis vastas, et Kreeka ei ütle Washingtonile, kellele relvi müüa, kuid nimetas Türgi ametlikku sõjaähvardust juhuks, kui Kreeka laiendab Egeuse mere territoriaalvett 12 meremiilini, anakronismiks (Euronews Greece). Mõlemad rääkisid tegelikult Washingtonile. Otsus ei sünni Ateenas ega Ankaras.

Kuidas lukustus toimib

Kreeka on programmis sees. USA kaitsekoostöö agentuur DSCA, mis haldab Pentagoni välisriikidele suunatud relvamüüki, teavitas kongressi 2024. aasta jaanuaris võimalikust kuni 40 F-35A hävitaja müügist Ateenale (DSCA). Kreeka allkirjastas kuus kuud hiljem pakkumise ja nõustumise kirja, millega liitus programmiga (Lockheed Martin).

Türgi on välja jäetud. Pentagon eemaldas Ankara programmist 2019. aastal pärast seda, kui Türgi võttis vastu Venemaa õhutõrjesüsteemi S-400. USA põhjendus oli otsekohene: F-35 „ei saa koos eksisteerida Vene luureandmeid koguva platvormiga”, mis võiks õppida tuvastama hävitaja vargtehnoloogia signatuuri (Pentagon). Seejärel kehtestas Washington sanktsioonid Türgi kaitsehankeasutusele CAATSA alusel. Tegemist on USA seadusega, mis karistab suuri tehinguid Venemaa kaitsesektoriga (State Department).

Trump võib Erdoganile poliitilist soojust näidata, kuid CAATSA on seadus, mitte presidendi eelistus. 18 kongressi liiget on avalikult Türgi programmi ennistamise vastu ning kongressi on esitatud resolutsioon, mis püüab vastavaid ülekandeid blokeerida (Protothema, RIK). Tagasipööre eeldab kas kontrollitavat tõendit, et S-400 probleem on lahendatud, või seadusandlikku erandit, mida ükski administratsioon ei ole seni proovinud.

Miks Euroopa pealinnad jagunevad

Kreeka ja Iisrael näevad Türgi F-35 hävitajates otsest muutust piirkondlikus jõuvahekorras. Türgi hoiab endiselt jõus ametlikku sõjaähvardust Egeuse mere territoriaalvete küsimuses. Ateena väide on lihtne: kui riik ähvardab Kreekat sõjaga, siis sama varghävitaja andmine nii Kreekale kui ka Türgile õõnestab programmi poliitilist mõtet. Benjamin Netanyahu lisas eraldi survet, hoiatades Trumpi, et Türgi F-35-d nihutaksid piirkonna sõjalist tasakaalu (n-tv, ZEIT).

Rumeenia vaatab Türgit Musta mere kaudu. Bukarest teeb Ankara ja Sofiaga koostööd meremiinide tõrjes ning kriitilise taristu kaitses (Digi24). Rumeenia jaoks tähendab läände tihedamalt seotud Türgi võimekamat partnerit Venemaa vastu.

Itaalia ja Hispaania muudavad lihtsa solidaarsusjoone veel ebaselgemaks. Leonardo haldab Itaalias Cameri F-35 koostetehast ning lõi 2025. aasta juunis Türgi Baykariga ühisettevõtte mehitamata süsteemide arendamiseks (Leonardo, Leonardo-Baykar). Sellised lepingud annavad Roomale põhjuse Ankaraga sidemeid hoida. Hispaania plaanib osta Türgi Hurjeti õppelennukeid (Euronews Spain). Euroopa enda viienda põlvkonna vastus, Prantsusmaa, Saksamaa ja Hispaania tuleviku lahingulennuki süsteem FCAS, on samal ajal kinni tööstuslikes vaidlustes (El País). Kuni FCAS ei anna tegelikku võimekust, sõltuvad Euroopa riigid jätkuvalt USA hävitajatest ja Türgi partnerlustest, et lünki täita.

Kelle käes on võti

Türgi ja F-35 vahel on kaks väravat. Valge Maja peab kinnitama, et S-400 probleem on lahendatud. Kongress saab iga müügi blokeerida või venitada. Trump kontrollib esimest väravat, kuid tegelik küsimus on, kas Türgi geograafiline asend ja sõjaline kaal õigustavad USA ekspordikontrolli seadusest möödaminekut.

Ateena, Jeruusalemm ja 18 kongressi liiget panustavad sellele, et ei õigusta. Ankara ning osa NATO idatiivast panustavad vastupidisele. Kuni S-400 füüsiliselt Türgi pinnalt ei lahku, jääb lukk kinni.