Rünnak Trypilska elektrijaamale survestab Ukraina elektrivõrku

30. septembri öösel ründasid Vene raketid ja droonid 11 Ukraina piirkonda ning kahjustasid Kiievi lähistel asuva Trypilska soojuselektrijaama tootmisseadmeid (Hromadske). Jaama haldav riigiettevõte Centrenergo kinnitas kahjustusi, kuid ei avaldanud, kui palju tootmisvõimsust kadus (Interfax Ukraine). Kütteperioodi eel pole avalikkusel võimalik hinnata, kui suure osa puudujäägist katavad remont ja elektri import Euroopast.

Taastatud jaam sai uuesti tabamuse

Trypilska hävis suures osas 2024. aasta aprillis. Ukraina väljaande Komersant andmetel taastas jaam 2025. aastal osalise töö (Komersant). Pole avaldatud, millised energiaplokid töötasid enne viimast rünnakut, seega oleks uue kaotatud võimsuse arvuline hinnang oletus.

Rünnak oli ulatuslik. Peaminister Serhi Koretski sõnul oli see pärast eelmist kütteperioodi esimene nii suure ulatusega koondrünnak energiasüsteemile (Hromadske). Venemaa kaitseministeerium nimetas Trypilskat sihtmärgiks ja väitis, et jaam varustas Ukraina kaitserajatisi (BBC).

Centrenergo juht Serhi Issatšenko ütles, et insenerid peavad kõigepealt seadmed üle vaatama ja tööde mahu kindlaks tegema. Remont algab siis, kui julgeolekuolukord seda lubab; ettevõte ei avaldanud julgeolekukaalutlustel rohkem üksikasju (Interfax Ukraine). Tõenäoliselt ei taheta kahjustuste loeteluga anda Venemaa planeerijatele teavet rünnaku tulemuse kohta. Selle ettevaatuse tõttu ei saa avalikkus kahju suurust hinnata.

Avariikatkestustest graafikujärgseteni

Kiievis avaldus mõju järk-järgult. Hommikuks oli linna elektrit jaotav DTEK teatanud, et taastanud elektri umbes 8 000 kliendile Dnipro vasakul kaldal (AFP). See arv näitab, kui paljudele klientidele oli vool ühel ajahetkel tagasi antud. See ei näita, kui paljud olid elektrita jäänud.

Õhtul teatas DTEK, et riiklik võrguettevõte Ukrenergo andis umbes kell 17.40 korralduse kehtestada Kiievis avariikatkestused. Kella 18.15-ks hõlmasid piirangud pealinna osi ning Kiievi, Tšernigivi ja Žõtomõri piirkondi (Ukrainska Pravda, Ukrainska Pravda). Ukrenergo sõnul olid korduvad rünnakud seadmed üle koormanud. Et ülejäänud võrk töös püsiks, peavad operaatorid osa kliente elektrita jätma. Pole teada, kui suure osa ülekoormusest põhjustas Trypilska ja kui palju teised kahjustatud jaamad.

Hiljem samal ööl mindi Ukrenergo korraldusel Kiievis tagasi graafikujärgsete stabiliseerimiskatkestuste juurde. Katkestuste ajakavad avaldati aadresside kaupa (UNN). Elanike jaoks tähendab see, et avariikatkestused tulevad ette hoiatamata, graafiku järgi saab aga päeva planeerida. Üleminek näitab, et operaatorid suutsid elektripuudujääki jälle ajakava alusel juhtida. Puudujääk ise ei pruukinud väheneda.

Millist abi saab Euroopa pakkuda?

Euroopa toetab Ukraina elektrisüsteemi peamiselt kahel viisil. Euroopa Komisjoni andmetel on Ukraina energiajulgeolekuks alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest suunatud üle 4 mlrd €. Sellest 920 mln € oli veebruaris välja kuulutatud tänavune talvepakett (European Commission). Raha kasutatakse seadmete hankimiseks ja elektrivõrgu remondiks.

Teine võimalus on importida elektrit Ukraina EL-i naabritelt, kuid seda piiravad nii ühenduste läbilaskevõime kui ka turg. Poola väljaande Money.pl septembris ilmunud loos hinnati, et Poolast, Slovakkiast, Ungarist ja Rumeeniast saab kokku importida 1 700–2 600 MW, olenevalt elektrisüsteemi olukorrast (Money.pl). Need arvud näitavad võimalikku ülempiiri: vaba ruum ülekandeliinil ei tähenda, et elektrit ostetakse ja selle kaudu saadetakse.

Takistuseks on hind. Samas loos hoiatas Razumkovi keskuse ekspert, et Ukraina siseturul kehtivad hinnalaed võivad kauplejaid importimisest eemale peletada, kui elekter maksab EL-is rohkem (Money.pl). Ka täisvõimsusel sõltub import sellest, kas tehing tasub end ära.

Euroopa abi eri vormid katavad probleemi eri osi. Kuna Trypilska kaotatud tootmismaht pole teada, ei saa hinnata, kui suure osa sellest suudavad katta remont ja import. Vastuseks vajalikud arvud on Centrenergo ja Ukrenergo käes: millised energiaplokid said kannatada ja kui palju tootmisreservi jääb Kiievil õhtuseks tiputarbimiseks.