Türgi käivitas Famagusta mereradari

Okupeeritud Famagusta juhtimiskeskusest jälgitakse vaidlusaluseid Vahemere idaosa veeteid. Karpase poolsaare mehitamata jaamad saadavad andmeid, AIS-vastuvõtjad jälgivad laevu ja kaamerad katavad sadamasse viivaid mereteid. Süsteemil puudub rahvusvaheliselt tunnustatud õiguslik alus. Ometi võib see mõjutada, millist infot laevad merel kuulevad ja mille järgi nad liiguvad.

20. juulil, Türgi 1974. aasta Küprose invasiooni aastapäeval, avas Türgi transpordiminister Abdulkadir Uraloğlu okupeeritud põhjaosas laevaliikluse juhtimisteenuse ehk VTS-i (Euronews). VTS on rannikul paiknev mereliikluse taristu: radarid, raadioühendus ja sensorid, mis jälgivad laevade liikumist ning edastavad neile navigatsiooniinfot. Merel täidab see osalt sama rolli nagu lennuliikluse infoteenus õhus. Famagusta süsteemi ehitas Türgi kaitse-elektroonika ettevõte Havelsan koos Türgi merendusdirektoraadiga (SigmaLive, Politis).

Küprose väljaannete järgi paiknevad mehitamata seirejaamad Rizokarpasos, Agios Theodoros Karpasiases ja Liveras ning süsteemi saab ühendada Türgi olemasoleva VTS-iga Mersinis (Politis). Uraloğlu sidus projekti „Sinise Kodumaa” doktriiniga, millega Ankara põhjendab laiema merejurisdiktsiooni nõuet Vahemere idaosas. Põhja-Küprose avalike tööde eest vastutav Erhan Arıklı nimetas süsteemi vastuseks neile, kes tahavad Vahemere idaosa „ilma Türgita” (SigmaLive, SLpress).

Kellele kuulub meri Famagusta all

Rahvusvaheliste merendusreeglite järgi saab VTS oma volituse tunnustatud rannikuriigilt, kes seda haldab (IMO). Famagusta puhul on see riik Küprose Vabariik, kes on ka EL-i liige.

Põhja-Küprose administratsiooni tunnustab ainult Türgi (Euronews). EL-i õigus on okupeeritud põhjaosas Küprose ühinemislepingu protokolli nr 10 alusel peatatud. See ei anna Türgi toetatud administratsioonile merel pädevust.

Merenduspraktika võib siiski õiguslikest piiridest mööda liikuda. Sadamale lähenev laev kuulab tavaliselt jaama, mis annab kasulikku ohutusinfot, sõltumata sellest, kes jaama tegelikult kontrollib (IMO resolutsioon A.1158(32)). Kui kaubalaevad hakkavad Famagusta liiklusjuhistele korrapäraselt vastama ja laevandusettevõtted lisavad jaama oma reisiplaneerimisse, saab Türgi merel töörolli ilma ametliku tunnustuseta. Korduv suhtlus loob faktilise olukorra, mida juriidiline mittetunnustamine hiljem raskesti tagasi pöörab.

EL-i vaikne mittevastus

Kreeka ja Küprose ajakirjandus käsitles avamist kui τετελεσμένα’t ehk juba loodud fakti (Reporter). EL-i suuremad liikmesriigid jäid avalikult märksa vaoshoitumaks.

Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa avalikest seisukohtadest ei nähtu, et ükski pealinn käsitleks VTS-i meresõiduohutuse jõustamise küsimusena. Prantsusmaa toetab Küprose suveräänsust ja on süvendanud kahepoolset kaitsekoostööd, kuid radarit avalikult ei nimetanud (Prantsuse saatkond Küprosel). Itaalia hoidis Küprose teemat laiemas EL-i ja Türgi diplomaatilises raamistikus, kuigi ENI-l on Küprose vetes energiahuvid (Formiche). Saksamaa käsitles saare jagunemist teadaoleva takistusena EL-i ja Türgi suhete parandamisel (Eurotopics).

Tõenäolisem on, et EL seob radari Küprose lahenduskõnelustega, mitte ei vaidlusta süsteemi toimimist merel. Vaidluse operatiivseks muutmiseks on kanalid olemas: Nikosia võib tõstatada VTS-i Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis, mis kehtestab mereliikluse standardeid, viia teema EL-i nõukogu töörühmadesse, anda juhiseid sadamaametitele või siduda küsimuse EL-i ja Türgi tingimuslikkusega. Seni ei ole ükski neist sammudest nähtavalt liikunud.

Mida radar ei tõesta

Türgi on paigutanud okupeeritud EL-i territooriumile toimiva mereseirevara, ühendanud selle Türgi süsteemidega ja esitlenud seda suveräänse taristuna. „Sinine Kodumaa” ei ole enam ainult kaardivaidlus. Okupeeritud Famagustas töötab see sensorite, raadioside ja merd jälgiva juhtimiskeskuse kaudu.

Seni pole näha, kas süsteem on päriselus kasutust leidnud: kas see jõuab rahvusvahelistesse merendusloenditesse, kas laevad vastavad selle teadetele, kas kindlustajad ja lipuriigid seda arvestavad. Just see tõendus, mitte järgmine poliitiline avaldus, määrab, kas Famagusta radarist saab vaikne normaliseerimismehhanism.

Kuni Nikosia ei vii seda operatiivset küsimust EL-i päevakorda, töötab aeg Türgi kasuks: laevad võivad uue rutiini omaks võtta enne, kui valitsused otsustavad, kuidas seda nimetada.