Türgi vaidlustab Küprose andmekaabli uuringu ja Kreeka õppuse

Türgi vastas 16. oktoobril kahele meresõiduohutuse hoiatusele, väljastades Antalya jaamast kaks vastuteadet (Politis). Kumbki hoiatus ei puuduta EL-i toetatud elektrikaablit Great Sea Interconnector, mis peaks ühendama Kreeka ja Küprose. Projekti järgmised otsused langetavad Kreeka ja Küprose ametnikud.

Kaks hoiatust, kaks Türgi vastuteadet

Küprose teade MA37-302/26 kuulutab välja laeva Kobi Ruegg merepõhja uuringud andmesidekaabli rajamiseks 21. oktoobrist 2. novembrini (SeaLagom). Tegemist on telekommunikatsiooniprojektiga, mitte elektriühendusega.

Türgi vastuteade 1020/26 viitas Küprose hoiatusele, väitis, et ala jääb Türgi mandrilavale, ning vaidlustas Larnaca õiguse üldse teateid väljastada (Naftemporiki). Mandrilava on riigi rannikult mere alla ulatuv merepõhi, mille loodusvarade uurimise ainuõigus kuulub sellele riigile. Ankara tugineb sellele, et nõuda sõnaõigust merepõhja uuringutes.

Merepõhja nõue ei määra siiski, milline jaam annab läbivatele laevadele ohutusteateid. Naftemporiki andmetel ei nimetatud Türgi teates laeva, ei pakutud teist marsruuti ega kästud kellelgi lahkuda.

Heraklioni jaamast väljastatud Kreeka hoiatus puudutas 19. oktoobril Kastellorizo saarest lõunas toimuvat mereväeõppust. Türgi teade 1018/26 kordas õppuse aega ja piirkonda, vaidlustades vaid selle, kas pädev jaam on Heraklion või Antalya (To Vima).

Mida vastuteade saab ja ei saa teha

Need NAVTEX-teated on standardiseeritud raadiosõnumid, millega hoiatatakse laevu ohtudest, näiteks õppustest või merepõhja uuringutest. Nende teeninduspiirkonnad korraldavad hoiatuste edastamist, mitte ei määra suveräänsuse piire (IMO). Vastuteade ei tühista teist teadet, anna luba ega tõmba riigipiiri. Sellega pannakse kirja riigi seisukoht.

Vaidlus ei piirdu raadioside korraldusega: Ankara väidab õigusi ka Küprose uuringualal endal. Teated näitavad kitsamalt, et Türgi vaidlustab Kreeka ja Küprose õiguse teateid väljastada, kuid ei käsi ühelgi laeval lahkuda.

Pooled lähtuvad eri õigusraamistikest. Kreeka ja Küpros on ühinenud ÜRO mereõiguse konventsiooniga, mis sätestab merendusvööndid, Türgi mitte (UN Treaty Collection). Ateena seisukoht on, et saared annavad aluse täiemahulisteks merevöönditeks. Ankara väitis ÜRO-le saadetud kirjas, et Türgi ranniku lähedal asuvatele saartele tuleb anda vähem kaalu ning Küpros ei saa tegutseda Küprose türklaste nõusolekuta (UN letter).

Elektrikaabli järgmised sammud sõltuvad Ateenast ja Nikosiast

Great Sea Interconnectori eesmärk on lõpetada Küprose elektrivõrgu eraldatus. Euroopa Komisjoni 2025. aasta dokumendis on projekti tööde EL-i toetuseks märgitud 645,2 mln € (EUR-Lex).

Kaabli uuringuid teeb teine laev, Prantsuse lipu all sõitev Abeille Marengo. Kreeka rannikuvalve avaldas 14. oktoobril taotluse laeva kasutamisele erandi tegemiseks (Hellenic Coast Guard). Avalikust dokumendist nähtub taotlus, mitte otsus.

Teise sammu eest vastutab Küpros. Energeetikaminister Michalis Damianos ütles, et ootab elektrikaabli uuringuteadet kahe-kolme nädala jooksul, ning sidus 25 mln € suuruse Küprose makse teate väljastamisega (Politis).

Türgi on projekti varemgi vaidlustanud. 2024. aastal lõpetas uuringulaev Ievoli Relume kavandatud tööd Kreeka saarte Kasose ja Karpathose vahel vaatamata Türgi vastuseisule (ADMIE). Tööd hõlmasid üht lõiku kahe Kreeka saare vahel ning ütlevad vähe selle kohta, kuidas kulgeks töö Küprosele lähemal.

Türgi selle nädala teated panid kirja kaks vastuväidet: kes tohib neis vetes ohutusteateid väljastada ning uuringutele merepõhjas, mida Ankara peab enda omaks. Ühelgi laeval ei kästud lahkuda. Elektrikaabli järgmised dokumenteeritud sammud – Kreeka erandiotsus ja Küprose uuringuteade – sõltuvad Ateenast ja Nikosiast. Teated ei näita, kuidas Türgi reageerib, kui laev merel tööd alustab. Seni looks selle vahetuse esitamine vastasseisuna EL-i rahastatud elektrikaabli ümber seose Euroopa raha ja vaidluse vahel, mis puudutab kommertsliku andmesidekaabli uuringut.