Türgi sihib EL-i kaitseraha

EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas ning laienemis- ja rändevaldkonna tippametnikud käisid 30. juunil Ankaras, et arutada Türgi välisministri Hakan Fidaniga kaubandust, rännet, viisasid ja julgeolekut. Samal nädalal lükkas ÜRO eriesindaja María Ángela Holguín edasi Brüsseli kohtumise Küprose küsimuses, viies selle NATO tippkohtumise järgsesse aega. Need kaks liikumist kuuluvad samasse mustrisse. Türgi kasutab naasmist Küprose läbirääkimiste juurde hoovana laiemates EL-i suhetes, samal ajal kui liikmesriigid ei ole ühel meelel, kui palju mänguruumi Ankarale anda.

Ankara soovinimekiri

Türgi on pannud mitu nõudmist ühte paketti. Diplomaatiliste allikate sõnul soovis Fidan 2019. aasta piiravate meetmete tühistamist. Need meetmed kehtestati Türgi vaidlusaluste merepuurimiste tõttu Küprose lähistel. Lisaks surus Ankara peale ametlikku EL-i ja Türgi partnerlusnõukogu, tolliliidu uuendamise läbirääkimisi ning viisavabadust (Hurriyet Daily News). Ametlik ühisavaldus kinnitas, et kõne all olid tolliliidu moderniseerimine, viisavabaduse dialoog, piirihaldus, energia ning uued kõrgetasemelised kohtumised enne aasta lõppu (MFA Türkiye).

President Recep Tayyip Erdoğan lisas poliitiliselt kõige tundlikuma nõudmise: Türgi kaasamise Euroopa kaitsealgatustesse, sealhulgas SAFE-i, EL-i uude 150 miljardi euro suurusesse kaitsekulutuste instrumenti (Marine & Océans/AFP, Council). Just juurdepääs EL-i tagatud kaitserahastusele on laual olevatest punktidest kõige keerulisem. See tähendaks Euroopa raha suunamist kolmanda riigi kaitsetööstusse. Kaitsepoliitikas on nõukogus vaja ühehäälsust, mistõttu saab iga liikmesriik otsuse blokeerida.

Igal nõudmisel on erinev lukk. Tolliliidu uuendamiseks on vaja nõukogu läbirääkimismandaati; Euroopa Komisjon tegi selleks ettepaneku juba 2016. aastal, kuid nõukogu ei ole mandaati siiani vastu võtnud (EU trade policy). Viisavabadus sõltub tingimustest, mille EL seadis Türgile aastaid tagasi (Commission). Rände- või kaubandusteemalised tehnilised dialoogid saab seevastu taastada palju väiksema poliitilise kuluga.

Kes mida blokeerida saab

Küpros ja Kreeka tahavad siduda kõik EL-i ja Türgi suhted edusammudega Küprose küsimuses. Küprose president Nikos Christodoulides ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costa leppisid kokku, et EL-i ja Türgi suhted ei saa liikuda edasi Küprose probleemist eraldi (Cyprus Mail). Kreeka asevälisminister Tasos Chatzivasileiou sõnastas piiri otse: EL-i kaitserahastusele ei saa anda ligipääsu riigile, mis hoiab jõus casus belli’t ehk sõjaähvardust Kreeka territoriaalvete küsimuses ning okupeerib osa EL-i liikmesriigi territooriumist (Proto Thema). Peaminister Kyriakos Mitsotakis rõhutas Ateena ja Nikosia „täielikku koordineeritust” (Newsit).

Nende hoob on päris, kuid mitte ühtlane. Tolliliidu ja kaitserahastuse puhul saavad Ateena ja Nikosia nõukogus otsuse peatada. Viisamenetluse, kaubandusdialoogi ja rändekoostöö kõiki kanaleid nad samamoodi sulgeda ei saa.

Sellesse vahesse mahuvad teised pealinnad. Kallas nimetas Türgit enne Ankara visiiti „oluliseks partneriks julgeoleku, rände ja energia valdkonnas” (Euronews). Itaalia peaminister Giorgia Meloni arutas Erdoğaniga enne NATO kohtumist rännet ja Liibüat; Itaalia meedia järgi eelistab Rooma paindlikke kokkuleppeid, mitte jäika sidumist Küprose ajakavaga (Il Tempo). Bulgaariale on Ankara koostöö vajalik rände ja transiidi tõttu, sest Türgi piirist sai 2025. aasta jaanuaris täielik Schengeni välismaismaapiir (Council).

Need riigid ei toeta Ankara positsiooni Küprose küsimuses. Nad vajavad Türgit rände, energia või transpordi pärast ning seetõttu ei taha nad, et iga EL-i ja Türgi suhete kanal ootaks Küprose läbimurret.

Enne ÜRO kohtumist

Suveks kavandatud ÜRO egiidi all toimuv kohtumine tooks kokku kaks Küprose liidrit ning Kreeka, Türgi ja Ühendkuningriigi, et testida ametlike läbirääkimiste taaskäivitamise võimalust. Eelmine katse Crans-Montanas kukkus 2017. aastal läbi (UN report S/2017/814, Cyprus Mail). Põhivahe ei ole kadunud. Küprose kreeklased nõuavad kahe piirkonna ja kahe kogukonnaga föderatsiooni. Türgi ja Küprose türklaste pool suruvad suveräänset võrdsust või kahe riigi mudelit. Holguíni edasi lükatud Brüsseli kohtumine, mida oodatakse juuli keskel, peab looma selleks poliitilise pinnase.

Euroopa Ülemkogu sõnastus ütleb, et EL-i ja Türgi suhted peaksid edenema „järk-järgult, proportsionaalselt ja tagasipööratavalt”, arvestades Küprose protsessi (European Council). See lause hoiab koos kahte leerit: neid, kes tahavad Türgiga praktilist koostööd, ja neid, kes nõuavad Küprose küsimuses tingimuslikkust. Senine pilt näitab, et EL suudab Küprost paberil valemis hoida. Tegelikult on aga peatada võimalik ainult osa suhtest. Türgi panustab just neile kanalitele, mida täielikult kinni keerata on raskem.