Türgi seadustab vaidlustatud merenõuded ajal, mil Euroopa suurriigid sõlmivad uusi kaitselepinguid

Türgi valmistub kirjutama kõik Egeuse mere ja Vahemere idaosa vaidlusalused merepiirid riigisisesesse õigusse. Euroopa vastus pole olnud surve suurendamine: viimase kahe nädala jooksul käisid Ankara ja Istanbuli vahet Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaa kaitsekoostööd tihendamas.

Merelise jurisdiktsiooni katusseadus peaks jõudma Türgi parlamenti pärast 31. maid. Eelnõu kinnistab 1995. aasta casus belli ähvarduse Kreeka territoriaalvete laiendamise vastu, jätab vaidlusalused Egeuse saared mereõiguslikest õigustest ilma, nimetades need „hallideks tsoonideks”, ning annab presidendile õiguse kuulutada merialasid „eristaatusega” tsoonideks ilma parlamendi uue heakskiiduta (Ethnos, Protothema). Türgi pole kunagi ühinenud UNCLOS-iga, ÜRO mereõiguse konventsiooniga, mis määrab merepiiride rahvusvahelise õigusraamistiku. Seetõttu puudub Brüsselil Ankaraga isegi ühine õiguslik alus, millelt Türgi nõudeid vaidlustada (Libre).

Relvaturg

Enne eelnõu oodatavat tähtaega süvendasid mitu Euroopa riiki kaitsesidemeid Türgiga.

Belgia saatis 10.–14. mail Ankarasse ja Istanbuli 428-liikmelise kaubandusdelegatsiooni, mida juhtis kuninganna Mathilde. Kaitseminister Theo Francken allkirjastas üheksa kaitselepet, väljendas huvi Türgi droonide vastu ja nimetas Türgit Euroopa kaitsemoderniseerimise „eeskujuks” (Yeni Safak, BusinessAM). Francken teatas ka Belgia toetusest Türgi kaasamisele SAFE-i, EL-i 150 mld € suurusesse kaitserahastuse skeemi Security Action for Europe. Kreeka ja Küpros panid Türgi osalemisele SAFE-is 2025. aasta oktoobris veto. Belgia tahab nüüd selle otsuse ümber pöörata (Daily Sabah).

Prantsuse ettevõte Safran Electronics sõlmis 12. mail Istanbulis strateegilise partnerluse Türgi juhtiva droonitootja Baykariga. Leping asendab TB2 droonidel Kanada sensorid Prantsuse sihtimissüsteemidega ja vabastab Baykari osast lääneriikide ekspordipiirangutest (Opex360). Kolm nädalat varem seisis Emmanuel Macron Ateenas ja kirjeldas Prantsusmaa vastastikuse kaitse klauslit Kreekaga „puutumatuna”, laiendades Prantsusmaa tuumavarju Kreeka territooriumile (Le Figaro). Pariis lubab samal ajal Kreekat kaitsta ja tugevdab riiki, kes teda ähvardab.

Saksamaa taastas 18. mail Türgiga strateegilise dialoogi, mis oli viimane kord toimunud 2014. aastal, ning uurib Türgi pikamaarakettide kasutamist Tomahawki asendusena (KAS). Berliin toetab samuti Türgi kaasamist SAFE-i.

Miks Euroopa ei saa vastata

EL-il on oma liikmesriikide suveräänsust puudutavatele väljakutsetele vastamiseks ametlikud vahendid: 2019. aastal loodud sihitud sanktsiooniraamistik, külmutatud tolliliidu uuendamine ja mõjuvõim kandidaatriikidele mõeldud eelrahastuse kaudu. Türgi puhul need ei tööta.

Sanktsioonid vajavad nõukogus ühehäälsust: kõik 27 valitsust peavad nõustuma ja üks riik saab otsuse blokeerida. Ungari on Türgiga seotud meetmeid varem vetostanud. Bulgaaria ja Rumeenia sõltuvad Türgi koostööst Mustal merel ega taha vastasseisu. 2016. aasta EL-i ja Türgi rändelepe, mille alusel Ankara majutab ligikaudu 3,9 miljonit Süüria põgenikku, annab Türgile püsiva mõjuhoova. Ankara sanktsioneerimine võib vallandada uue rändekriisi Euroopa kagupiiril (CER, Verfassungsblog).

Kreekale ja Küprosele jääb üks tööriist: veto. Nad blokeerisid Türgi pääsu SAFE-i ja hoiavad jätkuvalt külmutatuna tolliliidu kõnelusi. Veto takistab hüvesid, kuid ei tekita kulusid. Türgi kaotas SAFE-i ligipääsu 2025. aasta oktoobris, kuid pole pärast seda muutnud ühtki merenõuet.

Veto tühistamist toetav koalitsioon kasvab. Belgia, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Ungari ja Poola pooldavad Türgi kaasamist SAFE-i ning esitlevad seda NATO liitlasloogikana, mitte järeleandmisena Ankarale. Riigid, kes ostavad Türgi relvi, suruvad samal ajal peale Türgi ligipääsu EL-i kaitserahale.

NATO kaitsevari

Ateena väidab, et Türgi katusseadusel ei ole rahvusvahelises õiguses „õiguslikku mõju”. Kreeka valitsuse pressiesindaja Pavlos Marinakis nimetas seda sisepoliitiliseks teatriks (Ethnos). Ent Türgi loob riigisisest õiguslikku volitust edasiseks tegutsemiseks vaidlusalustes vetes. Kui seadus vastu võetakse, ei vaja see enam parlamendi uut heakskiitu.

NATO tippkohtumine toimub Ankaras 7.–8. juulil, mõni nädal pärast seaduse eeldatavat vastuvõtmist. Ükski EL-i liikmesriik ei soovi avalikku konflikti võõrustajariigiga. Türgi viib oma merinõuded seadusse ja võõrustab seejärel allianssi, mis piirab Euroopa vastusruumi. Tippkohtumise ajastus töötab kaitsekilbina.