Türgi EL-i kaubandussoodustused sõltuvad Küprosest

Colombia endine välisminister ja praegune ÜRO erisaadik Maria Angela Holguin Cuellar on mitu kuud liikunud Nicosia, Ankara, Ateena ja New Yorgi vahel. Tema ülesanne kõlab kitsalt: leida formaat, milles Küprose kaks poolt saaksid taas kõnelusi alustada. Lahendus ei paista lähedal. Ometi on sellest vahendustööst saanud test, kes määrab Euroopa ja Türgi suhete tingimused, sest mitu Ankarale olulist EL-i eesmärki on poliitiliselt seotud edasiminekuga Küprosel (European Council, Yeni Safak).

Ateena ja Nicosia peamine mure puudutab järjekorda. Euroopa vajab Türgit NATO-s, rände haldamisel ja piirkondliku stabiilsuse hoidmisel. Kardetakse, et suuremad pealinnad annavad Ankarale kõigepealt kaubandus- ja kaitsepoliitilisi järeleandmisi ning survestavad seejärel Kreekat ja Küprost leppima kokkuleppega, mis sellest protsessist alles jääb. Holguini töö mõte on seda vältida: hoida ÜRO rada usutavana, et Küpros saaks väita, et hüved peavad ootama.

Türgi EL-i hüved käivad endiselt Küprose kaudu

EL on selle seose oma otsustesse ise sisse kirjutanud. Euroopa Ülemkogu 2020. ja 2024. aasta järeldused seovad paremad suhted Türgiga pingete vähendamisega Vahemere idaosas ning konstruktiivse osalemisega Küprose küsimuses (European Council). Kaks näidet näitavad mehhanismi. Tolliliidu ajakohastamine vajab nõukogus liikmesriikide heakskiitu ning Küpros saab selle loa andmise poliitiliselt kulukaks teha. Türgi kodanike viisavabadus sõltub Euroopa Komisjoni juhitavast kriteeriumide täitmise protsessist, kuid ka seal loeb nõukogu poliitiline tahe (Commission Turkey report).

Küpros ei saa õiguslikult blokeerida kõiki Türgiga seotud toimikuid. EL-i liikmesriigina saab ta siiski tõsta iga otsuse poliitilist hinda. Kreeka toetab seda joont. Küprose välisminister Constantinos Kombos on öelnud, et viisavabadus, tolliliidu ajakohastamine ja laiem suhe Türgiga peavad jääma seotuks Ankara kohustustega saarel (ProtoThema).

Kõik pealinnad ei käsitle seda siiski absoluutse eeltingimusena. Mitu suuremat valitsust tahab Türgiga kaubanduse, rände ja julgeoleku küsimustes edasi liikuda ka siis, kui Holguini protsess tulemusi ei anna. Prantsusmaa toetab tingimuslikkuse säilitamist, kuid kindlustab end samal ajal kahepoolsete kaitsesidemetega Küprosega. Teadete järgi puudutavad koostöölepped ligikaudu 800 mln € ning on seotud SAFE-iga, EL-i uue kaitsevaldkonna laenurahastuga, mis toetab liikmesriikide sõjalisi projekte (Cyprus Mail, European Commission). Need valitsused toetavad Küprost formaalselt. Nad ei taha, et Küpros külmutaks iga Türgi-toimiku.

Saar hoovana ja varana

Siin muutub vastuolu teravamaks. Küpros on korraga lahendamata konflikt, mis pidurdab EL-i ja Türgi lõimumist, ning sõjaline sõlmpunkt, millesse EL ise investeerib. Nicosia sõlmis 1,18 mld € SAFE-laenulepingu, paigutades end kriisireageerimise ja kaitsetööstusliku koostöö tagalabaasiks (CNA). EL-i kaitseraha muudab Küprose Euroopa julgeolekule kasulikumaks. See teeb saare kõrvale jätmise raskemaks, kuid annab teistele pealinnadele samal ajal põhjuse hoida Türgiga kanaleid avatuna.

Türgi keeldumine Küprose Vabariiki tunnustada ei mõjuta ainult rahukõnelusi, vaid jõuab ka tavalistesse rahvusvahelistesse formaatidesse. EL kritiseeris hiljuti Ankarat selle eest, et Küpros jäeti COP31 kliimatippkohtumise ettevalmistustest välja (Reuters via Straits Times). Samad pealinnad, kes seal Küprost kaitsevad, ei taha siiski lasta tal blokeerida kaitsekoostööd NATO liitlasega, keda nad vajavad.

Sisuliselt on suurim vahe Türgi positsioonis. Türgi välisminister ütles Holguinile, et Ankara toetab kahe riigi lahendust ning nõuab Küprose türklaste suveräänse võrdsuse tunnustamist. See on kaugel ÜRO pikaajalisest föderaalse lahenduse raamistikust (Yeni Safak). Teated võimalikest lahenduselementidest, nagu „lõtv föderatsioon”, territooriumide tagastamine või otsekaubandus Küprose türklastega, ei põhine ühegi osapoole ametlikul toetusel ja neid tuleks käsitleda katsepallidena (Kibris Postasi).

Küprose ametnike sõnul jätkab Holguin koos ÜRO peasekretäri Guterresiga tööd, et kutsuda kokku „5+1” kohtumine: Küprose kaks poolt, Kreeka, Türgi ja Ühendkuningriik ning ÜRO. Kohtumine võib toimuda juuli lõpus või augusti alguses (Philenews, UN). Holguin saab selle laua kokku tuua. Ta ei saa sundida Euroopa suuremaid pealinnu kohtlema edasiminekut Küprosel hinnana, mida Türgiga äri ajamisel tuleb maksta.