Türgi F-16-d võtavad Ämaris kaitserolli

Viis Türgi F-16 hävitajat ja 76 kaitseväelast saabusid 1. augustil Ämari lennubaasi. Sellega algas neljakuuline NATO rotatsioon, mis kestab novembrini (Eesti kaitsevägi, ERR). Türklased vahetasid välja Portugali üksuse. Türgi osaleb selles missioonis Eestis esimest korda.

Rotatsioon ise on tavapärane. Muutunud on see, kuidas Eesti kaitsevägi missiooni kirjeldab.

Kaitseväe sõnul ei piirdu Balti missioon enam kahtlaste õhusõidukite tuvastamise ja saatmisega liitlaste õhuruumi lähedal. Nüüd peab see aitama tõrjuda õhurünnakuid ning on ühendatud NATO integreeritud õhu- ja raketikaitsesüsteemiga (Eesti kaitsevägi). ERR kirjeldab seda kui üleminekut Balti õhuturbelt Balti õhukaitsele (ERR).

Vahe kõlab tehniliselt, kuid on sisuline. Õhuturve tähendab hävitajate väljasaatmist tundmatu õhusõiduki tuvastamiseks ja saatmiseks. Õhukaitse tähendab valmisolekut õhusõiduk alla tulistada.

Kes juhib, kes tõuseb õhku, kes annab tulekäsu

Missiooni juhib NATO, mitte Eesti. Ämaris paiknevad Türgi hävitajad alluvad NATO ühendatud õhuoperatsioonide keskusele Saksamaal Uedemis, mis korraldab põhjapoolse õhuturbepiirkonna tegevust (Allied Air Command). Uedem allub Ramsteinis asuvale NATO liitlasvägede õhuväejuhatusele (BMVg). Uedemi ülem otsustab, kas kiirreageerimishävitajad õhku saata. Seejärel suunab juhtimiskeskus nad sihtmärgi poole.

Eesti, Läti ja Leedu liitusid NATO-ga 2004. aastal, kuid ei ole hoidnud alalist hävituslennuväge. Liitlased roteeruvad Balti baasides, et tagada ööpäevaringne õhuruumi valve (NATO, Allied Air Command). Türgi on osalenud sarnastes rotatsioonides Poolas ja Rumeenias. Türgi allikate teatel on detsembrist kavas veel üks lähetus Rumeeniasse (Daily Sabah).

See näitab, et Ankara rolli kasutatakse NATO õhustruktuuris kogu idatiival, mitte ainult Balti piirkonnas.

Volituste lünk

Õhuturbe puhul on otsustusahel välja kujunenud. Keerulisem küsimus puudutab uut õhukaitse nimetust. Kui Türgi piloot peab Läänemere kohal saabuva ohu vastu jõudu kasutama, kes annab selleks loa? Millised NATO jõukasutusreeglid ja millised Türgi riiklikud piirangud sel juhul kehtivad?

Avalikku Põhja-Atlandi Nõukogu otsust ega jõukasutusreeglite dokumenti, mis selle operatiivse detaili lahti kirjutaks, ei ole. Uuendus on olemas Eesti ja liitlaste sõnakasutuses, kuid jõu tegeliku kasutamise käsuahel õhukaitseolukorras ei ole avalik.

Ohupilt, mille tõttu missiooni ümber nimetatakse, ei ole abstraktne. Rumeenia kaitseministeeriumi andmetel on Venemaa droonid pärast täiemahulise Ukraina sõja algust sisenenud Rumeenia õhuruumi 33 korral. Rumeenia territooriumilt on leitud droonitükke umbes 50 juhul ning 2026. aastal kuni 26. juulini on õhuturbeks hävitajaid välja saadetud 34 korda (AGERPRES).

Venemaa droonid on jõudnud liitlaste õhuruumi ja NATO hävitajad on sellele reageerinud. Varasem õhuturbe missioon kattis tuvastamise ja saatmise. Kas uus õhukaitsemandaat lubab sellest kaugemale minna, ning kelle käsul, on küsimus, millele NATO ei ole avalikult vastanud.

Järjepidevus, mitte läbimurre

Sama rotatsioonimuster on näha ka mujal idatiival. Itaalia võttis üle NATO õhuturbemissiooni Leedus (LRT). Hispaania saatis F-18 hävitajad Rumeeniasse Mihail Kogălniceanu baasi (HotNews). Poola sõjandusanalüütikud käsitlevad tugevdatud õhuturbemissiooni heidutuse korrigeerimisena, mitte strateegilise hüppena (Bankier).

Viis F-16 hävitajat ajutisel rotatsioonil ei moodusta piirkondlikku õhu- ja raketikaitset. Need ei lahenda Balti riikide sensorite, droonitõrje ega maapealse õhukaitse lünki.

Rotatsioonid annavad midagi kitsamat, kuid praktilist: päris hävitajad päris valves, katkematu õhuruumi kate ning eri poliitilise taustaga liitlased ühises käsuahelas. NATO on muutnud Balti missiooni senisest õhuturbest ambitsioonikamaks. Avalikult ei ole selgitatud selle raskemat osa: kes võib õhukaitseolukorras jõu kasutamise käsu anda ja milliste reeglite alusel.