Süsitulu jääb vaidluse keskmesse

Poola kogub varakult toetajaid järgmiseks vaidluseks Euroopa rohepöörde raha üle. Kaksteist valitsust tahavad, et Moderniseerimisfond jätkuks ja kasvaks ka pärast 2030. aastat. Algatust toetavad Poola, Tšehhi, Rumeenia, Kreeka ja teised peamiselt madalama sissetulekuga või söest rohkem sõltuvad riigid (Bankier, Reuters Investing.com-i kaudu). Vaidluse tuum on lihtne: kellele läheb raha, mis tekib siis, kui Euroopa võtab ettevõtetelt heite eest tasu.

Kuidas heitest saab avalik raha

ELi heitkogustega kauplemise süsteem ehk ETS kohustab ettevõtteid hoidma oma heitkoguste katteks lubatud heitkoguse ühikuid direktiivi 2003/87/EÜ alusel. Lihtsamalt öeldes teeb süsinikuhind saastamise kallimaks ning oksjonid muudavad osa sellest kulust avalikuks rahaks.

Moderniseerimisfond suunab osa sellest rahast tagasi riikidesse, kus investeerimisvajadus on suurem: elektrivõrkudesse, energiatõhususse, puhtamasse elektritootmisse ja tööstuse uuendamisse, selgitab komisjon fondi kirjelduses. Just seda kokkulepet tahab Poola juhitav koalitsioon pikendada. Kui süsinikukulu tuleb tagasi uute energiasüsteemidena, paistab ETS õiglasem. Kui ei tule, saavad vanema taristuga valitsused nimetada seda raha väljavooluks.

Summad on juba praegu suured. Komisjoni oksjoniandmete järgi tõid ETSi oksjonid 2024. aastal innovatsioonifondile ligi 3 mld € ja Moderniseerimisfondile üle 6 mld €. Bankieri teatel ootab Varssavi fondist aastatel 2021-2030 umbes 14 mld € ehk ligikaudu 60 mld zlotti. See seletab, miks Poola liigub enne, kui järgmised reeglid kirja pannakse (Bankier).

Keda kaitstakse

Koalitsiooni riigid ei küsi täpselt sama asja. Poola tahab elektrisektori muutmiseks suurt ja prognoositavat rahavoogu. Tšehhi mure on vahetum: süsinikukulu võib tabada kütet, tööstust ja avalikku eelarvet enne, kui investeeringud arveid vähendavad.

Leibkondade jaoks on see eristus oluline. Euroopa Investeerimispank kirjeldab Moderniseerimisfondi liikmesriikide investeerimisvahendina, mitte kodanikele mõeldud otsese hüvitisena (EIB). Kodumajapidamisi puudutab teravamalt ETS2, eraldi süsinikuturg hoonetele ja maanteetranspordile. Tšehhi meedia viitas hinnangule, et ETS2 võib suurendada Tšehhi keskmise leibkonna igakuiseid kulusid umbes 477 Tšehhi krooni võrra. Peamine leevendusmeede leibkondadele asub seejuures sotsiaalses kliimafondis, mitte Moderniseerimisfondis (Aktuálně.cz).

Rumeenia näitab taristupoolt. Digi24 seostas tulevase energiaprogrammi enam kui 5000 MW uue tuule- ja päikesevõimsuse ning 3000 MWh salvestusega taastekava ja Moderniseerimisfondi kanalite kaudu (Digi24). Raport ei näita lõplikult, kui suur osa sellest on rahastatud, lepingutega kaetud või alles plaan. See näitab siiski, miks elektrivõrgud ja salvestus on pärast 2030. aastat algava vaidluse keskmes.

Sama heiteühik ei saa maksta kõige eest

Surve ETSi rahale on juba näha. Komisjon teatas, et taaste- ja vastupidavusrahastuga seotud REPowerEU oksjonite 8 mld € eesmärk sai täidetud pärast 111 455 000 lubatud heitkoguse ühiku müüki. Seetõttu peatatakse need oksjonid kuni 2026. aasta augustini (komisjoni teade). Üht süsinikuraha allikat on juba kasutatud taastumiseks, energiajulgeolekuks ja kliimainvesteeringuteks.

Seepärast kuulevad jõukamad liikmesriigid Moderniseerimisfondi arutelu osana laiemast eelarvepingest. Friedrich Merz ütles, et praegused ELi eelarvemõtted ei ole Saksamaale jõukohased ega tasakaalus, ning hoiatas, et need võivad suurendada Saksamaa aastast sissemakset 15-20 mld € võrra (föderaalvalitsuse stenogramm). Suurem Moderniseerimisfond ei muutuks automaatselt Saksa tšekiks. Ent see maandub samasse vaidlusse: kes maksab, kui kaitse, Ukraina, konkurentsivõime ja kliimapoliitika tahavad kõik raha.

Poola koalitsiooni tugevaim argument on praktiline. Euroopa ei saa hoida süsinikule hinda, jättes vaesemad energiasüsteemid samal ajal piisava muutusrahata. Sama praktiline on vastuväide: iga kindlale eesmärgile broneeritud heiteühik ei saa samal ajal pehmendada leibkondade arveid, rahastada tööstust, toetada innovatsiooni või vähendada survet ELi eelarvele.

Suured detailid on endiselt puudu. Koalitsiooni kiri ei ole viidatud kajastustes avalik, mistõttu tuleb väiteid tuumaenergia rahastamiskõlblikkuse kohta käsitleda ettevaatlikult. Puudub kinnitatud rahamaht pärast 2030. aastat, jaotusvalem ja riigipõhine investeerimislünk. Tegelik proovikivi on see, kas Brüssel suudab hoida süsinikuhinna poliitiliselt usutavana ilma, et iga heiteühik muutuks vaidluseks tööstuse, leibkondade, vaesemate riikide ja ELi eelarve vahel.