Kaks baasi, üks otsustaja

Bulgaaria parlament kiitis heaks USA tankerlennukite paigutamise riiki. Küpros ei ole kunagi otsustanud võõrustada RAF Akrotirit. Mõlemad paigad figureerivad nüüd teadetes Iraani võimalike ründeplaanide kohta. Vahe nende kahe juhtumi vahel on olulisem kui ähvardus ise.

FT kajastusele tuginevate Al-Monitori ja Saudi Gazette’i teadete järgi ütlesid Iraani režiimile lähedal seisvad inimesed, et Iraani relvajõud on arutanud võimalikke rünnakuid USA või liitlaste sõjaliste objektide vastu Kagu-Euroopas, kui president Trump sõda laiendab. Korduvalt nimetati kahte kohta: Bulgaaria Bezmeri lennubaasi ja Küprosel asuvat RAF Akrotirit. Ükski läbi vaadatud allikas ei esitanud kinnitatud operatiivkäsku ega avalikustatud luurehinnangut, mis väidet toetaks (Fakti). Seega on tegu võimaliku stsenaariumi kajastusega, mitte tõendiga peatsest rünnakust. Ent see tõi Euroopa territooriumi teise riigi sihtmärginimekirja.

Bezmer: poliitiliselt heaks kiidetud risk

Bezmeri juhtum on selgem. Bulgaaria rahvuskogu lubas ajutise USA kohaloleku: kuni kaheksa KC-135 õhutankerlennukit ja ligikaudu 250 teenistujat ajavahemikuks 24. juulist 1. oktoobrini (Stars and Stripes, Demócrata). Bulgaaria on NATO liitlane. Relvastatud rünnak Bezmeri vastu langeks artikli 5 alla, NATO kollektiivkaitse sätte alla, mille järgi käsitatakse rünnakut ühe liitlase vastu rünnakuna kõigi vastu (NATO).

Avalikkus näeb, kes otsuse tegi. Parlament hääletas, lähetusel on lõpptähtaeg ja sõjaline funktsioon on välja öeldud.

Akrotiri: päritud haavatavus

Akrotiri toimib teistsuguse loogika järgi. Baas asub Ühendkuningriigi suveräänsetel baasialadel, mille London säilitas, kui Küpros 1960. aastal iseseisvus, ning mida ta haldab siiani otse (UK Government). Küpros on EL-i liige, kuid mitte NATO liitlane. EL-i aluslepingud käsitlevad baasialasid eriprotokolli kaudu, eristades neid tavalisest Küprose territooriumist (EUR-Lex).

Kui Akrotirit rünnataks, vastutaks suveräänina London. Küpros, riik, mis on geograafiliselt ohustatud, ei kontrolli aga baasi ega saa tugineda otsesele artikli 5 kollektiivkaitsekanalile.

Cyprus Maili teatel tabas märtsis baasi droon, mida kahtlustati Iraani päritolu ja vahendusrühmituse välja lastuna. Ühendkuningriik on seejärel sõlminud 800 000 naela suuruse lepingu täiendavate õhurünnakusireenide paigaldamiseks baasiala ümbrusse (UK Defence Journal). See on kohanemine pärast sündmust, mitte kindlustunne enne seda.

Küprose valitsus ütles ajakirjanikele, et vabariik „ei ole sihtmärk”, ning teatas, et hoiab Teheraniga suhtluskanaleid avatuna (Politis). See seisukoht on mõistetav, kuid jätab kõrvale keskse asjaolu: rajatis, mis muudab Küprose Iraani silmis oluliseks, ei allu Nikosiale.

Vastutus erineb juba praegu

NATO teatas, et on „valmis igale ohule vastama”, kuid ei kuulutanud raportiga seoses välja uut lähetust ega ametlikku julgeolekukonsultatsiooni (Al Jazeera). Bulgaaria siseminister Ivan Demerdzhiev ütles, et Sofia on Bezmeris rakendanud „kõiki võimalikke meetmeid”, minnes kaugemale sellest, mida praegused ohuhinnangud nõuavad (A News).

Saksamaa näitab, milline võib välja näha võõrustajariigi järelevalve, kui valitsus seda nõuab. 2020. aasta föderaalse halduskohtu otsus kinnitas, et kui USA operatsioonide puhul Saksamaa pinnal tekivad tõsised viited rahvusvahelise õiguse rikkumisele, peab Berliin asja uurima ja survestama Washingtoni reegleid järgima (BVerwG). Saksamaa kohtud saavad sundida valitsust kontrollima, mis toimub riigi piirides asuvates baasides. Küpros ei saa Akrotiri puhul sama teha, sest operatiivses mõttes ei asu baas Küprose riigi kontrolli all.

Nagu To Brief kirjutas kaks nädalat tagasi, tekitavad Iraani sõjas kahanenud USA relvavarud juba küsimusi Ameerika julgeolekutagatise sügavuse kohta. Nüüd kerkib sama probleem esile kohalikumas vormis. Iraani võimalik stsenaarium ei pruugi kunagi operatiivseks muutuda. Kuid see on juba näidanud, et kui võõra riigi sõjaline taristu seab eurooplased ohtu, peab kodanikel olema võimalik näha, kes andis loa funktsioonile, mis nad ohtu pani. Bulgaarias kiideti risk poliitiliselt heaks. Küprosel tuleneb haavatavus suveräänsuskorraldusest, mida enamik kodanikke muuta ei saa.