Kaks sentimeetrit hoiavad Cernavodă töös

Rumeenia sõjaväetuukrid lõhkasid 3. augustil Doonaus kivimoodustise, mis tõstis veetaset Cernavodă lähistel umbes kaks sentimeetrit (Euronews România, Financial Intelligence). Cernavodă on Rumeenia ainus tuumajaam ja riigi suurim stabiilse elektritootmise allikas. Seal võib kaks sentimeetrit tähendada veel üht päeva jahutusvett. Jõe tase langes 2-3 cm päevas ning jaam oli umbes nelja-viie päeva kaugusel hetkest, mil vooluhulka ei jätku enam töö jätkamiseks (AGERPRES).

Ungari näitab, mis juhtub, kui jahutusvett enam ei piisa. Paks, mis annab tavaliselt ligikaudu poole riigi elektrist (World Nuclear Association), hakkas 27. juulist järk-järgult seiskuma, sest Doonau veetase langes jahutusvett võtvaid pumpasid arvestades liiga madalale. 2. augustiks töötas kaheksast turbogeneraatorist veel vaid üks (MVM). Mõlemad riigid palusid tööstusettevõtetel tarbimist vähendada, et kodutarbijate elektrivarustus säiliks.

Jõe ümberkujundamine

Pârjoaia kivi asus hargnemiskoha lähedal, kus Doonau jaguneb Vana-Doonauks, mis toidab Cernavodă jahutusveehaaret, ja Bala haruks, kuhu liikus suur osa allesjäänud voolust. Lõhkamine oli kõige nähtavam osa laiemast tööst: meeskonnad süvendasid settega täitunud veevõtukanalit ja uputasid neli kividega koormatud praami ajutiseks veealuseks tõkkeks (Curs de Guvernare, Libertatea). Valitsus eraldas töödeks umbes 7 miljonit leid. Avariilise jõetehnika kohta pole see suur summa, kuid Cernavodă toodangu asendamine impordiga maksaks kordades rohkem.

Energeetikaminister Radu Miruță sõnul andis tööde mõju allavoolu jõudes veetasemele umbes +4 cm (Digi24). Kogu meetmepaketi eesmärk on 10-12 cm lisavett (HotNews). Jõgi langeb aga edasi. Hüdroloogide prognoosi järgi võib Doonau vooluhulk Baziași juures väheneda 10. augustiks 1350 m³/s tasemele, mis jääb alla 1985. aastal mõõdetud ajaloolisele miinimumile 1400 m³/s (AGERPRES). Lõhkamine ostis aega. Prognoosi see ei muutnud.

Ungari puuduvad megavatid muutusid kogu piirkonna hinnaprobleemiks

4. augusti ühel tipptunnil importis Ungari 3195 MW elektrit, samal ajal kui kodumaine tootmine oli 3049 MW. Üle poole riigi elektrist tuli välismaalt (Portfolio).

Selline järsk nõudlus tõstis hindu kogu piirkonnas. Kesk- ja Kagu-Euroopa elektrivõrgud on seotud piiriüleste oksjonitega: kui üks riik vajab rohkem elektrit, kui ise toodab, ostab ta seda naabritelt ning hind tõuseb kõigis ühendatud hinnapiirkondades. 29. juuliks oli järgmise päeva elektri hind ehk päev ette toimuvatel oksjonitel määratav tarnehind Ungari-Serbia koridoris keskmiselt 132 €/MWh, tunnipõhised tipud ulatusid 268 €/MWh-ni (Serbia Energy). Järgmise nädala futuurilepingud kerkisid vahemikku 250-263 €/MWh (Argus). Kui kuumalaine ajal tuleb 2 GW tuumavõimsust asendada hetketuru impordiga, samal ajal kui kliimaseadmed kasvatavad nõudlust kõikjal, läheb elekter kalliks. Futuurihinnad näitasid, et kauplejad ootasid pinge püsimist.

Kõik jaamad ei ole samavõrd haavatavad

Bulgaaria Kozloduy tuumajaam võtab jahutusvett pumbajaama kaudu sügavast lahesopist. See lahendus on vähem haavatav kui Cernavodă avatud kanal. Bulgaaria energiaministeerium teatas, et ei oota vähemalt kolme nädala jooksul olulist tootmise vähenemist (BTA). Kõige selgema vastandnäite annab Austria. Riigi suurim hüdroenergiaettevõte VERBUND teatas, et 2026. aasta esimese poolaasta tootmine oli 9,8% väiksem kui aasta varem (VERBUND), kuid Austria eksportis juunis siiski elektrit (APG). Riigil oli piisavalt muud tootmisvõimsust ja võrgu paindlikkust, et sama põud ära kanda.

Rumeenia saab praamide ja süvendamisega päevi juurde osta. Kui kuumemad ja madalama veetasemega suved korduvad, ei saa jahutusvett käsitleda üksnes kriisimeetmena.