Kiievi teaduste akadeemia rünnakus hukkus kaks

28. septembri hilisõhtul tõid päästjad Ukraina Teaduste Akadeemia Kiievi peakorteri varemetest välja teise surnukeha. Tööpäeva keskel hoonet tabanud Vene drooni rünnakus oli hukkunud kaks inimest (TSN, Hromadske Radio). Hoone asub Saksamaa saatkonnast umbes 100 meetri kaugusel (Deutschlandfunk). Tšehhi ja Poola uudisteagentuurid teatasid rünnakust mõne tunni jooksul (ČTK, PAP). Droonirünnaku tagajärjed on hästi dokumenteeritud, kuid keegi pole seni selgitanud, miks tabas droon just seda hoonet.

Tööpäeva keskel süttinud kontorihoone

Päästeteenistuse pressiesindaja ütles Ligale, et droon tabas hoonet otse umbes kell 13.30 ja hävitas osaliselt teise ning kolmanda korruse. Associated Pressi ajakirjanikud nägid ülemisi korruseid põlemas, samal ajal kui töötajad laskusid tuletõrjujate redelite kaudu. Asepeateadur Vira Yevhrafova ütles, et tema teise korruse kabinet varises kokku: „Mu kabinetti pole enam” (AP).

Ajaloolises hoones asub akadeemia presiidium – juhtorgan, mis korraldab ja koordineerib teadustööd kogu Ukrainas. Hukkunute seas oli Nataliia Bukalo, kes töötas akadeemia esimese asepresidendi assistendina (Liga). Asepresident Volodymyr Horbulin sai kergelt viga.

Akadeemia nimetab rünnakut löögiks Ukraina teadusele ja kultuurile. Peakorteris asuvad juhtkonna tööruumid, mitte laborid. Avalikustatud pole nimekirja kaotatud arhiividest, seadmetest või projektidest ega hinnangut sellele, kui kaua hoone kasutusest väljas püsib. Pühapäeval kaotas Ukraina kolleege ja tööruume; teadussüsteemi juhtimiskeskus on esialgu rivist väljas.

Miks tabati just seda hoonet?

Akadeemia president Anatoliy Zagorodny ütles sündmuskohal, et ei tea, miks Venemaa hoonet ründas. Tema sõnul pole akadeemial sõjalist seost. The Guardian kirjeldas seda tsiviilotstarbelise teaduskeskusena (Guardian).

Samas loos nimetati kaht asjaolu, mis muudavad pildi keerulisemaks: akadeemial on pikaajalised sidemed Ukraina kaitsesektoriga ning Horbulin töötas varem kõrgel julgeolekuametniku kohal. Kumbki asjaolu ei tõenda, et just selles hoones oleks toimunud sõjaline tegevus.

See eristus on rahvusvahelises õiguses oluline. Genfi konventsioonide I lisaprotokolli artikli 52 järgi võib hoone olla õiguspärane sihtmärk ainult siis, kui see aitab tõhusalt kaasa sõjalisele tegevusele ja selle hävitamine annab kindla sõjalise eelise. Kahtluse korral eeldatakse, et tavapäraselt tsiviilkasutuses hoonet kasutatakse tsiviilotstarbel (ICRC).

Avalikest allikatest ei selgu, mis oli drooni sihtmärk, ja Venemaa pole rünnaku kohta selgitust andnud. Droon tabas otse tuntud riiklikku asutust päeval, mil Venemaa rünnakud tabasid tsiviilobjekte ka mujal Kiievis. See annab uurijatele aluse asja põhjalikult uurida, kuid ei tõenda veel, et sihtmärgiks oli akadeemia ise.

Miks Euroopa valitsused tähelepanu pöörasid

Diplomaatiliste esinduste lähedus tõi rünnaku välisriikide tähelepanu alla. Saksamaa saatkond jäi terveks ja selle personaliga on kõik korras, kuid esindus vaatab turvameetmed üle (Deutschlandfunk). Berliini välisministeeriumi hinnangul arvestas Venemaa teadlikult riskiga, et Saksa esinduse vahetus läheduses hukkub inimesi (ZDF).

Berliin heidab Moskvale ette hoolimatust, kuid ei väida, et Venemaa sihtis saatkonda. See määrab, milliseid nõudmisi saab Berliin põhjendatult esitada. Saatkonna tahtliku sihtimise süüdistus kutsuks esile märksa jõulisema vastuse kui etteheide diplomaatide läheduses hooletult tegutsemise pärast.

Senine Euroopa reaktsioon piirdub hukkamõistu ja saatkonna turvameetmete ülevaatamisega. Kajastustes pole viiteid rünnakuga seotud sanktsioonidele, diplomaatilistele sammudele ega pakkumisele aidata hoonet taastada.

Tõendid võimaldavad teha kitsama järelduse kui osapoolte avaldused. Venemaa droon purustas osaliselt tsiviilkasutuses olnud teadusasutuse peakorteri piirkonnas, kus paikneb rohkesti välisriikide esindusi; hukkus kaks inimest. Akadeemia sidemed kaitsesektoriga ei tõenda, et selle tegutsev peakorter oli sõjaline sihtmärk. Miks droon hoonet tabas, pole seni kindlaks tehtud.