Kaks nime pidurdavad EL-i sanktsioone

Bulgaaria peaminister Rumen Radev ütles 3. juulil parlamendis, et blokeerib EL-i 21. Venemaa-vastase sanktsioonipaketi, kui mustast nimekirjast ei võeta välja kaht nime: Vene õigeusu patriarh Kirill ja Lukoili Bulgaaria rafineerimistehasega seotud ärimees Vagit Alekperov. Radev põhjendas nõuet energiajulgeoleku ja Burgase tehase töökatkestuse riskiga (BTA, European Pravda). Sadade nimede seas puudutas vaidlus ainult kahte inimest. EL-i reeglite järgi piisas sellest kogu paketi kinnihoidmiseks.

EL-i välispoliitilised sanktsioonid vajavad Euroopa Liidu lepingu järgi ühehäälset otsust. Enne paketi vastuvõtmist peavad nõus olema kõik 27 valitsust (nõukogu sanktsioonide ülevaade). Sanktsioonide alla pandud inimesed ja ettevõtted on õigusakti lisades. Seetõttu ei pea valitsus vaidlustama kogu sanktsiooniraamistikku. Piisab ühest nimest ning ühehäälsuse nõue muudab selle vastuväite sisuliselt vetoks.

Kuidas Sofia paketi kinni hoidis

9. juuliks oli Sofia sõnastus pehmenenud. Kaitseminister Dimitar Stoyanov selgitas Bulgaaria televisioonis: „See ei ole veto. Need on reservatsioonid, mille esitame selleks, et need isikud sanktsioonirežiimist eemaldataks” (Fakti). Sisu ei muutunud. Sofia tahtis endiselt, et mõlemad nimed nimekirjast välja jääksid. Muutus viis, kuidas sama nõuet avalikkusele esitati.

Tõenäoline tulemus on paketi vastuvõtmine ilma Kirilli ja Alekperovita. Pravda andmetel ootavad diplomaadid, et nimed eemaldatakse vaikselt. Itaalia toetas Bulgaariat Kirilli küsimuses väidetavalt seetõttu, et Vatikanile on ebamugav mõte sanktsioneerida kristliku kirikupead (Euromaidan Press).

Taktika, mida teised pealinnad tunnevad

Slovakkia välisminister Juraj Blanár helistas Bulgaaria kolleegile ja toetas Sofia joont avalikult. Tema sõnul kaitseb uus valitsus oma huve „sarnaselt Slovakkiaga” (Teraz). Ungari meedia asetas juhtumi Budapesti enda pika praktika konteksti: vetoähvardusi kasutatakse EL-i raha ja välispoliitiliste järeleandmiste saamiseks (hir36).

Tõendeid Sofia, Budapesti ja Bratislava koordineerimise kohta ei ole. Kuid malli lõi Ungari: kasuta ühehäälsust, sunni Brüssel liikuma ja näita kodustele valijatele, et järeleandmine tuli tänu sinule. Slovakkia käsitleb nüüd Bulgaaria positsiooni märgina, et selline võte on tavaline nõukogu poliitika, mitte obstruktsioon (ta3).

Kus pakett järele andis

Bulgaaria vaidlus kahe nime üle oli ainult üks rindejoon. Kui suursaadikud jõudsid COREPER-i, kus liikmesriikide alalised esindajad lepivad tekstid enne ministrite otsustamist kokku, oli paketist saanud korraga mitu tehingut (Capital.gr, Kyiv Independent).

Kreeka, Küpros ja Malta soovisid lühendada Venemaa nafta hinnalae külmutamist kuuelt kuult kolmele või neljale. Hinnalagi lubab lääne laevandus-, kindlustus- ja finantsteenuseid kasutada Vene toornafta puhul ainult siis, kui müügihind jääb alla kokkulepitud piiri. Mõte on vähendada Moskva tulusid, katkestamata üleilmset naftapakkumist (in.gr). Lühem külmutusperiood on oluline, sest see võib lubada hinnalae kiiremat tõstmist ja anda Venemaale suurema naftatulu (Pravda). Kõigil kolmel riigil on suur merendussektor, mida hinnalaega seotud reeglid otseselt puudutavad.

Eraldi surusid Prantsusmaa ja Itaalia läbi kavandatud Vene sõjaveteranide sisenemiskeelu kitsendamise (Euronews). Vaidlused Vene kala impordikvootide üle lisasid veel ühe hõõrdekoha.

Iga erand näitab liikmesriikidele, et tundlikke nimesid, sektoreid ja majandushuve saab kaitsta viimase hetke kauplemisega. 21. pakett võetakse tõenäoliselt vastu. Selle sisu peegeldab aga rohkem nende valitsuste koduseid piiranguid, kellel oli kõige tugevam põhjus tempot maha võtta, mitte ühist hinnangut selle kohta, milline surve Moskvale kõige enam mõjuks. Sanktsioonirežiim talub osa sellisest kauplemisest. Lõputult ei saa see toimida nii, et lõpliku teksti määravad kõige kõhklevamad pealinnad. Euroopa Ülemkogu, kus riigipead ja valitsusjuhid EL-i poliitilise suuna kokku lepivad, võiks sanktsioonide ühehäälsuse nõude uuesti arutusele võtta. Ükski liider ei ole seda ette pannud.