Ukraina nõuab põllumajanduspiirangutele tähtaega

Ukraina nõustub pärast ELiga liitumist põllumajandustoodete müügi ajutiste piirangute ja toetuste järkjärgulise kasutuselevõtuga, kuid mitte piirangutega, millel pole lõpptähtaega, ütles põllumajandusminister Taras Vysotskyi POLITICOle. Euroopa Komisjon tegi sel nädalal ettepaneku selliseid piiranguid kaaluda, kuid ei täpsustanud, kas need kunagi lõpeksid. Sellest, kuidas küsimus lahendatakse, sõltub, mida Ukraina liikmesus kummagi poole põllumeestele tähendab.

Mida Brüssel välja pakkus

Komisjon tegi 6. oktoobril vastu võetud dokumendis ettepaneku uurida, kuidas „oluliselt piirata tundlike põllumajandustoodete rahalist toetamist ja turulepääsu” (komisjoni teatis). Dokumendis ei nimetata ühtegi toodet, ei seata kvooti ega määrata piirangutele lõpptähtaega.

Laienemisvolinik Marta Kos ütles, et EL peab oma põllumehi kaitsma. Euronewsi teatel võivad piirangud puudutada eelkõige nisu ja teravilja.

Dokument koondab kaks eri piirangut. Esimene puudutaks müüki. Täisliige saab tavaliselt müüa kogu ühtsel turul, sest ELi aluslepingud keelavad liikmesriikidevahelises kaubanduses kvoodid (ELi toimimise leping). Müügipiirang teeks valitud Ukraina kaupadele sellest reeglist erandi.

EL on Ukraina teravilja importi varem piiranud, kuid siis ei kuulunud Ukraina liitu. 2023. aastal piirati nelja põllukultuuri importi viies idapiiriäärses liikmesriigis; hiljem lasti meetmel aeguda (Euroopa Komisjon). Tegemist oli piirimeetmega, mis puudutas liitu mittekuuluva riigi kaupu. Seetõttu ei näita see kuigi palju selle kohta, kuidas piirata liikmesriigi müüki.

Teine piirang puudutaks toetusi. See vähendaks Ukraina põllumeestele ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavaid toetusi, seadmata samal ajal müügile ülempiiri. Mure käib võimalike summade suuruse kohta. Bruegel hindas 2024. aastal, et praeguste reeglite järgi saaks Ukraina seitsme aastaga ligikaudu 85 miljardit eurot (Bruegel). See oli arvutus, mitte pakkumine.

Toetuste järkjärgulisele kasutuselevõtule on ELil varasem, ajutine eeskuju. 2004. aastal liitunud riikide põllumehed said algul 25% otsetoetustest, mida maksti seniste liikmesriikide põllumeestele; 2013. aastaks jõudsid toetused samale tasemele (2003. aasta ühinemisakt). Vysotskyi sõnul nõustuks Kiiev samalaadse järkjärgulise üleminekuga, kui sellel oleks lõpptähtaeg.

Kes peab heaks kiitma

Komisjoni dokument on lähtepunkt. Piirangu kehtestamiseks peavad liikmesriikide valitsused kõigepealt kokku leppima ELi läbirääkimistingimustes. Lõplik kokkulepe kirjutatakse seejärel liitumislepingusse.

ELi lepingu artikli 49 järgi peavad liitumislepingu heaks kiitma kõik liikmesriikide valitsused, nõusoleku andma Euroopa Parlament ja lepingu ratifitseerima iga liikmesriik (ELi lepingu artikkel 49). Ukraina peab lepingule samuti alla kirjutama. Seega saab iga ELi pealinn selle vetostada, nagu ka Kiiev.

Kõige nähtavam surve tuleb Poolast. Poola ringhääling RMF24 esitas plaani kui olulise Poola nõudmise täitmise ja leidis, et Poolal oleks piiranguta raske Ukraina liikmesust toetada. See on ühe Poola väljaande tõlgendus, mitte valitsuse ametlik seisukoht.

Kes kannaks müügipiirangu kulu

Müügipiirang ei kaitseks Euroopa põllumajandust kõikjal võrdselt. Eurostati andmetel ulatus ELi teraviljaimport Ukrainast 2024. aastal 4,4 miljardi euroni (Eurostat). Hispaania, Holland ja Itaalia ostsid sellest Ukraina teraviljast ligi 80%; peamiselt läks see loomasöödaks ja töötlemiseks (OSW).

Püsiv piirang kaitseks idapiiri lähedal asuvaid teraviljakasvatajaid. Kaugemal läänes võiksid loomakasvatusfarmide ja veskite sisendikulud sõltuvalt piirangu ülesehitusest suureneda. Toetuste piirang tekitab eraldi küsimuse, kuidas jagada tulevasi ELi põllumajanduseelarveid; nende maht pole veel paigas.

Komisjon ütleb, et lisab need kokkulepped põllumajanduse ja regionaalfondide läbirääkimistingimuste eelnõusse (komisjoni teatis). Praegu pole ühtegi siduvat piirangut ette pandud. Senise info põhjal saaks püsiva müügipiirangu sätestada liitumislepingus, millele Ukraina peab alla kirjutama. Põllumajandusministri avalik seisukoht välistab selle praegu.