Ukraina tõrjus 39 ballistilisest raketist 4

Ukraina õhuväe teatel tõrjus riigi õhutõrje neli 39 raketist, mille Venemaa tulistas ballistilisel trajektooril välja 13. oktoobri õhtust järgmise hommikuni kestnud rünnakus (kindralstaap, Ukrinform). CNN teatas 15. oktoobril ühele nimetamata allikale viidates, et Ukrainal on USA toodetud Patrioti süsteemide tõrjeraketid otsa saanud (CNN). Ukraina, USA ega NATO ametnikud pole seda kinnitanud. Arvud osutavad tõsisele puudujäägile kaitses ballistiliste rakettide vastu, kuid ei tõenda, et kõik patareid oleksid laskemoonata. Puudujäägi kõrvaldada suutvad liitlased pole tarne ajakava avaldanud.

Patrioti patarei koosneb radarist, mis avastab lähenevad raketid, sihtmärke valivast juhtimiskeskusest, kanderakettidest ja väljaõppinud meeskondadest. Tõrjerakett lendab üles ja hävitab ründava raketi lõhkepea. Ilma tõrjerakettideta näeb radar rünnakut ja meeskond jääb valmisolekusse, kuid midagi rakette ei peata.

Osa õhutõrjest läbi pääsenud rakette ei jõudnud sihtmärgini. Teised tabasid Kiievi elektrijaamu ja Harkivi energiataristut ning tapsid pealinnas tsiviilelanikke (CNN). Rünnakule eelnes nädal aega kestnud löökide laine elektrivõrgu pihta, mis järgnes energiavaherahu ettepaneku nurjumisele (To Brief).

Mida arvud näitavad ja mida mitte

CNN-i loos pole andmeid raketivarude, üksikute patareide olukorra ega raketitüüpide kohta. Tüüp on oluline, sest Patriotid kasutavad mitut liiki tõrjerakette. Uuem PAC-3 MSE on mõeldud ballistiliste rakettide hävitamiseks otselöögiga (Lockheed Martin).

Seega võib väide, et Patriotide raketid on otsas, tähendada, et mõnes paigas napib just õiget tüüpi tõrjerakette. Ukraina õhuväe arvud muudavad CNN-i teate usutavaks, kuid ei tõenda, et iga möödalasu põhjustas rakettide puudus.

Kes otsustab uute rakettide saatmise

Olemasolevaid rakette saab Ukrainale anda kahel viisil. Esiteks võivad Euroopa liitlased tasuda USA relvastuse eest, mida Ukraina vajab, ja Washington saadab selle Ukrainasse. NATO peasekretär Mark Rutte rääkis sellest võimalusest 14. oktoobril, kuid ei nimetanud Patrioti rakettide kogust ega saabumisaega (NATO). Eurooplased maksavad, kuid raketid on USA omad ja nende saatmise otsustab Washington.

Teine võimalus on võtta raketid Euroopa riikide varudest. Patrioti raketid on USA päritolu relvad, nii et nende Ukrainale üleandmiseks vajab liitlane Washingtoni heakskiitu (USA välisministeerium). Nii on Washingtonil teine võimalus tarneid mõjutada. Pakkumise tegemine jääb iga Euroopa pealinna otsustada.

EL-i välispoliitikajuht Kaja Kallas saab valitsusi veenda rakette Ukrainale andma, kuid ei saa nende varude üle ise otsustada. Ta tegi ettepaneku, et riigid annaksid Ukrainale nüüd PAC-2 või PAC-3 rakette ning saaksid hiljem asenduseks uued. Pärast 28. septembri kohtumist ütles ta, et uusi lubadusi pole tulnud (TVP World).

Saksamaa on ainus valitsus, kes on avalikult rakettide annetamisest teatanud. Kaitseminister Boris Pistoriuse ministeerium lubas 8. septembril Ukrainale PAC-2 tõrjerakette, kuid ei nimetanud kogust ega tarneaega (Saksamaa kaitseministeerium).

Riikidel on põhjus oma varusid hoida: nad kasutavad Patriote ka enda kaitseks. Holland pikendas 2026. aasta mais Patrioti patarei lähetust Poolasse, kus see kaitseb Ukrainasse suunduvat abi vahendavat NATO keskust, ning jättis selle sinna 2026. aasta detsembri alguseni (Hollandi kaitseministeerium). Ukrainale saadetud raketti pole enam selle keskuse kaitseks.

Prantsusmaa ja Itaalia kasutavad eraldi õhutõrjesüsteemi SAMP/T, mis laseb välja Aster 30 rakette. Riigid lubasid 2026. aasta juulis saata Ukrainale oktoobriks täiendavaid Asteri rakette, kuid ei nimetanud kogust. Ametnikud pole tarne toimumist kinnitanud (Élysée).

Euroopa rahastab suurt osa Ukraina kaitsest ballistiliste rakettide vastu, kuid ei kontrolli nende rakettide tarnet. Ukraina on dokumenteerinud tõsise puudujäägi rakettide tõrjumisel. CNN-i väide, et Ukraina Patrioti raketid on otsas, pole kinnitust leidnud ning liitlased pole teatanud tarne kogust ega kuupäeva. Edasi peavad otsustama Washington, kes saadab rakette ja kiidab heaks nende üleandmise, ning Euroopa valitsused, kelle käes on varud. Esmalt oodatakse Berliinilt kogust ja tarnekuupäeva.