Venemaa rünnakud ohustavad Ukraina 19.6 GW eesmärki

Ukraina energiaministeeriumi teatel ründasid Vene droonid ja raketid ööl vastu 17. oktoobrit energiataristut kümnes piirkonnas (Ukraina energiaministeerium). Euroopa rahastajad toetavad osa remonditöödest, millega Ukraina püüab elektrivõrgu talveks töökorras hoida. Kiiev pole veel teatanud, kui palju tootmis- või ülekandevõimsust rünnak hävitas. Sellest sõltub, kas Ukraina talveplaan peab.

Kaks linna, üks alajaam

Vinnõtsja ärkas elektrita. Elutähtsad teenused töötasid varutoitel ja linna elektritransport seiskus. Piirkonna võrguettevõte Vinnytsiaoblenergo leidis, et elektrikatkestuse põhjustas ühe alajaama kahjustus. Alajaam teenindab kümneid tuhandeid tarbimiskohti. Elektriühendus taastati järk-järgult (Ukrinform).

Alajaam muudab kõrgepinge kodudele ja ettevõtetele sobivaks madalamaks pingeks. Kui alajaam rivist välja langeb, võib linn jääda elektrita ka siis, kui seda varustavad elektrijaamad töötavad. Praeguste andmete põhjal on see rünnaku kõige konkreetsemalt tuvastatud kahjustus.

Žõtomõris jäi osa kodusid ilma elektri ja veeta, sest pumbajaamad läksid üle generaatoritele. Piirkonna kuberner Vitali Bunechko teatas mitme energiataristu objekti kahjustamisest, kuid ei nimetanud neid ega öelnud, kui palju võimsust need andsid (Suspilne).

Üleriigiline ülevaade on puudulik

President Volodõmõr Zelenskõi sõnul ründas Venemaa öö jooksul rohkem kui 15 tähtsat elektritootmise ja -ülekande objekti, kasutades üle 320 Shahedi drooni ning tiib- ja ballistilisi rakette (Zelenskõi). Zelenskõi kasutas sõna „ründas”, kuid ei esitanud nimekirja objektidest, mis tegelikult kahjustada said.

Ukraina õhuvägi registreeris tabamused 22 asukohas (Ukraina õhuvägi). Arv hõlmab igasuguseid sihtmärke, mistõttu ei näita see, kui palju energiataristu objekte tabati.

Ukraina energiaministeeriumi teatel oli hommikuks elektriühendus taastatud enam kui 500 000 tarbimiskohas. Arv näitab ühendusi, mitte inimeste hulka (Ukraina energiaministeerium). Ministeerium ei öelnud, kui palju tarbimiskohti jäi elektrita. Samuti seostas ta sama päeva graafikujärgsed elektrikatkestused majapidamistes varasemate rünnakutega. Uus kahju lisandus seega võrgule, mis pidi juba varem tekitatud kahjustustega toime tulema.

Miks puuduv võimsusnäit on Euroopa jaoks oluline

Augustis ütles energeetikaminister Denõs Šmõhal, et Ukraina käsutuses oli õhtuse tiputarbimise ajal umbes 15 GW võimsust, sealhulgas import. Ta seadis eesmärgiks jõuda 1. novembriks 19,6 GW-ni, kui parandatud elektrijaamu uuesti ei rünnata (Ukraina valitsus). GW näitab, kui palju võimsust suudab elektrisüsteem samal ajal pakkuda. Õhtune tiputarbimine on aeg, mil majapidamised kasutavad kõige rohkem elektrit. Kui pakkumine jääb alla nõudluse, tekivad katkestused.

Kiiev pole öelnud, kas rünnak tabas mõnd parandatud elektrijaama. Samuti pole avaldatud uut võimsusnäitu. Ilma nende andmeteta ei saa keegi väljaspool ministeeriumi hinnata, kas novembrieesmärk on endiselt saavutatav.

EL-ist imporditav elekter võib puudujääki vähendada. Jaanuaris oli elektri impordi ülempiir EL-i, Ukraina ja Moldova ühisel piiril 2450 MW (DiXi Group). See jääb väiksemaks kui vahe Šmõhali augustikuise näidu ja novembrieesmärgi vahel. Ülempiir piirab üle piiri toodava elektri hulka, kuid ei taga, et kogu lubatud kogus kohale jõuab. Imporditud elekter liigub edasi mööda Ukraina liine, mida samuti korduvalt rünnatakse.

Remondiks vajalike seadmete tarne sõltub rahvusvahelistest rahastajatest. Lepinguline organisatsioon Energy Community laiendab EL-i energiareegleid naaberriikidele ja haldab fondi, mis koondab annetajate raha trafode ja generaatorite ostmiseks. Oktoobri ülevaates teatas organisatsioon, et tarnijad olid juunist septembrini kohale toonud seadmeid 102,5 mln euro väärtuses. Aasta lõpuks peaks lisanduma veel 154,2 mln euro eest seadmeid (Energy Community).

Saksamaa kantsler Friedrich Merz lubas 4. oktoobril umbes 350 mln eurot generaatorite, alajaamaseadmete ja remondi jaoks (Saksamaa valitsus). Lubatud raha ei tähenda, et trafo oleks alajaama paigaldatud. Praegu teada olevad andmed ei seo ei fondi tarnitud seadmeid ega Berliini raha selle nädala remonditöödega.

Kas parandatud objektid jäävad töökorda, sõltub ka õhutõrjest. CNN teatas anonüümsele allikale viidates, et Ukrainal olid Patriot-süsteemi raketid otsas, kuid ükski Ukraina, USA ega NATO ametnik pole seda kinnitanud (To Brief). Kui väide vastab tõele, on parandatud objektid suuremas ohus. Miski ei viita sellele, et elektrikatkestused põhjustas rakettide nappus.

Kindlalt on teada, et rünnak katkestas linnades elektri ja kahjustas energiataristut mitmes piirkonnas. Ukraina talvise elektrivarustuse kohta ei saa praegu veel järeldust teha. Selleks on vaja nimekirja kahjustatud objektidest ja hinnangut kaotatud võimsusele. Need andmed saab avaldada vaid Šmõhali ministeerium. Seni rahastavad Euroopa valitsused remondiprogrammi, mille novembrieesmärki ei saa keegi väljaspool Kiievit kontrollida.