Ukraina Gripeni-tehing möödub Prantsusmaast

Ukraina ostab Rootsi Saabilt 20 Gripen E/F hävitajat 2,5 mld € eest. Rootsi annetab eraldi 16 vanemat Gripen C/D lennukit, mille väärtuseks on hinnatud 1,9 mld €. 28. mail Saabi Linköpingi tehases teatavaks tehtud tehingust saab suurim üksik relvahange, mida rahastatakse EL-i laenurahaga. Raha liigub Stockholmi, mitte Prantsusmaa Rafale’i ega lagunenud Prantsuse-Saksa FCAS-programmi.

Toetus, mis on vormistatud laenuks

Ost käib EL-i Ukraine Support Loani kaudu. See on 90 mld € krediidiliin, mis võeti vastu 2026. aasta veebruaris tõhustatud koostöö korras. See mehhanism lubab tegutseda neil liikmesriikidel, kes on valmis edasi minema olukorras, kus üksmeelt ei ole. Selles voorus osales 24 liikmesriiki 27-st, mis võimaldas Ungari vetost mööda minna. Kogu summast 60 mld € on mõeldud relvaostudeks ja 30 mld € Ukraina eelarvatoetuseks.

Tingimused on Ukraina jaoks soodsad. Ukraina rahandusministeeriumi teatel katab EL kogu intressikulu. Põhiosa tagasimaksmine seotakse üksnes Venemaa reparatsioonidega, mille laekumine ei ole kindel. Sisuliselt on tegu toetusega, mille õiguslik vorm on laen. Euroopa Komisjon jätab endale õiguse iga relvaost enne raha vabastamist heaks kiita. Esimesena tulevad juunis droonid. Gripeni tehing oleks sellest skeemist seni kaugelt suurim üksikost.

FCAS laguneb, Saab astub vahele

Kaks nädalat enne Gripeni teadet nimetas Airbus Defence’i juht Michael Schöllhorn Stockholmis peetud kõnes Saabi võimaliku partnerina järgmise põlvkonna Euroopa lahingulennuki arendamisel. FCAS ehk Future Combat Air System, Prantsuse-Saksa kuuenda põlvkonna hävitajaprogramm, ei toimi mehitatud lennuki projektina enam sisuliselt. Dassault’ juht Éric Trappier lõpetas aprillis läbirääkimised Airbusiga. Airbus pakub nüüd kahe eraldi hävitaja ehitamist, üks Prantsuse ja teine Saksa nõuetele.

Saabil on Saksamaa kaitsetööstuses juba jalg ukse vahel: 1,2 mld € leping Eurofighteri Arexise elektroonilise sõjapidamise süsteemile. Ukraina tehing annaks Saabile midagi, mida tal seni ei ole: lahingukogemuse. Gripenit ei ole päris sõjas kasutatud. Kui lennuk Ukrainas töötab, muutub Saabi pakkumine Airbusile oluliselt tugevamaks.

Saabi juht Micael Johansson ütleb, et ametlikke kõnelusi Airbusiga praegu ei peeta. Tõmme on sellest hoolimata näha.

Mis on lahendamata

Ametlikku lepingut ei ole veel sõlmitud. 16 C/D lennuki annetus sõltub sellest, kas E/F ost jõuab lõpuni. Gripen E kasutab General Electricu F414 mootorit, mistõttu nõuab iga eksport USA heakskiitu ITAR-i ehk Ameerika relvaekspordi reeglite alusel. Sellist heakskiitu ei ole avalikult kinnitatud.

Teine piirang on tootmine. Saab ehitab umbes 15 Gripenit aastas ja plaanib tõsta mahu 20–30 lennukini. Raamlepe katab kokku 100–150 lennukit. Isegi maksimaalse tootmiskiiruse korral tähendab see viit aastat tööd, eeldusel et kõik teised kliendid ootavad.

Tehingu sõjaliselt kõige olulisem osa võib olla Meteor-rakett. RUSI analüütik Justin Bronki hinnangul on see ainus Lääne õhk-õhk-rakett, mille tegevusulatus võimaldab ohustada Su-34 lennukeid, mis lasevad liugpomme 60–100 km rindejoone tagant. Rootsi kaitseminister nimetas Meteori relvapaketis, kuid selle integreerimine vanematele C/D lennukitele ei ole kinnitatud.

Prantsusmaa on Meteori kaasvalmistaja. Rafale sobituks EL-i päritolureeglitega vaieldavalt paremini kui Ameerika mootoriga Gripen. Ometi ei ole ükski Prantsusmaa kõrge ametnik avalikult kommenteerinud, et EL-i raha rahastab Rootsi konkurenti. Pariis ehitas aastaid Euroopa kaitserahastuse tööriistu. Esimene suur ost, mille need võimaldavad, läheb Stockholmi.

Kaks konkreetset vastamata küsimust otsustavad, kas tehing jõuab lõpuni: kas Washington annab GE mootorile ITAR-i loa ja kas Saabi ainus tootmisliin suudab lennukid piisavalt kiiresti üle anda.