Ukraina kaitse-eelarves haigutab €23.5bn auk

Ukraina on 2026. aasta kaitse-eelarve juba ära kasutanud. President Volodõmõr Zelenskõi hinnangul on puudujääk 27 mld dollarit, ligikaudu 23,5 mld € (Ukraina president, DW Ukraine). EL-il on Ukraina jaoks 90 mld € suurune laenupakett, mille nõukogu kinnitas aprillis (EEAS/Council). Kuid kinnitatud raha ja kasutatav raha ei ole sama asi. Nende vahe on praegu sõja rahastamise keskne probleem.

Kinnitatud miljardid, hilinenud väljamaksed

Euroopa Komisjon kiitis 24. augustil heaks 6,1 mld € ulatuses uusi kaitseoste Ukrainale, sealhulgas õhutõrjet, laskemoona ja radareid (Euroopa Komisjon). Kinnitatud hankeplaanide kogumaht ületab nüüd 22 mld €. Juuli lõpuks oli Ukrainani tegelikult jõudnud vaid 8,35 mld € (Euroopa Komisjon, Brussels Signal).

Pudelikael on lepingutes. Ukraina ei saa kinnitatud summasid lihtsalt kasutusele võtta. Kõigepealt tuleb sõlmida relvatootjatega lepingud, seejärel saata need Euroopa Komisjonile kontrollimiseks. Raha liigub alles pärast seda (Brussels Signal). Eelarvejärelevalve mõttes on see loogiline. Sõja ajal tähendab see aga, et kinnitatud miljardid ootavad järjekorras ajal, mil rindel on relvi vaja kohe.

90 mld € suurune laen jaguneb kaheks: 60 mld € relvahankeks ja 30 mld € eelarvetoetuseks aastatel 2026–2027 (EEAS/Council). Eelarvetoetuse osa on tingimuslik. Ukraina peab enne iga väljamakset täitma õigusriigi ja korruptsioonivastase võitluse reformieesmärke ning EL-i valitsused karmistasid neid tingimusi juulis (European Pravda, Brussels Times).

See on oluline, sest Zelenskõi kirjeldatud auk ei puuduta ainult relvi. Ligikaudu 20 mld dollarit kulub sõjaväelaste palkadeks ja langenute peredele tehtavateks makseteks. Veel 8–10 mld dollarit on vaja relvatellimuste eelrahastamiseks kuni 2027. aasta alguseni (DW Ukraine, UA News). Suured hankeotsused sõdurite palku ei maksa.

2027. aasta raha 2026. aastasse ja miks sellest ei piisa

Zelenskõi pakutud lahendus on lihtne: tuua osa 2027. aasta laenurahast ettepoole, käesolevasse aastasse (Ukraina president). 25. augusti seisuga ei olnud Ukraina seda Euroopa Komisjonilt ametlikult taotlenud. Komisjoni pressiesindaja ütles, et Brüssel on valmis aitama „võimalikult suures ulatuses”, kuid ametlikku taotlust ei ole laekunud (Kyiv Independent).

Isegi kui väljamakseid ettepoole tuuakse, muudab see ainult 90 mld € paketi ajastust. Saksamaa rahandusministeeriumi teaduslik nõukoda hindas, et kogu EL-i lubadust arvestades võib 2026.–2027. aastaks puudu jääda veel ligikaudu 45 mld € (BMF Scientific Advisory Board). FAZ-i kirjeldatud Berliini arvutuste järgi võib Ukraina vajada kaitseks kuni 70 mld € aastas, samal ajal kui praegune EL-i skeem annab hangeteks umbes 30 mld € aastas (FAZ).

Kes maksab, kes võidab

Laenuga kaasnevad reeglid relvade päritolu kohta: kuni 35% väärtusest võib tulla väljastpoolt EL-i, laiemat Euroopa Majanduspiirkonda ja Ukrainat, kui Brüssel ei anna erandit (Delfi). Üheksa EL-i kaitseministrit survestasid Brüsselit piirangust loobuma, et Ukraina saaks viivitusteta osta Ameerika Patriot-õhutõrjesüsteeme (Euromaidan Press). Prantsusmaa tahab vastupidist: rangemaid piire, sest laen peaks tema hinnangul kasvatama ka Euroopa enda kaitsetööstust (Euronews). Sellisest reeglist võidavad Euroopa relvatootjad; Ukraina armee maksab kiiruses.

Külmutatud Vene varad pakuvad osalist väljapääsu. EL on kandnud Ukrainale 8 mld € tulu, mis teeniti ligikaudu 210 mld € suuruselt külmutatud Vene keskpanga varalt. Suurem osa neist varadest asub Brüsseli arvelduskojas Euroclear (Euroopa Komisjon, Council on Foreign Relations). Kuid tootlus katab vaid väikese osa puudujäägist. Põhivara enda konfiskeerimine, mille arutelu soovib taasavada Rootsi välisminister (Euractiv), põrkub Belgia vastuseisule: Belgia ei taha üksi kanda võimalikku 200 mld € tagasimakseriski, kui kohus peaks hiljem konfiskeerimise vastu otsustama (Kyiv Independent).

90 mld € laen toimib: juuli lõpuks oli välja makstud 11,6 mld €. Kuid Ukraina sõjaaegsed kulud on EL-i maksegraafikust ette läinud ning alles jääv puudujääk on liiga suur, et seda katta hankeotsuste või külmutatud varadelt teenitud tuluga. Liikmesriikidel tuleb nüüd otsustada, kas panna lauale uus raha või käsitleda 90 mld € Euroopa toetuse ülempiirina.