Ukraina droonidele seati 161 km/h piir

13.–14. oktoobri ööl hakkasid Ukraina ründe- ja tõrjedroonid missiooni ajal satelliitsidet kaotama. Ukraina ametnike sõnul katkes ühendus ootamatult kehtestatud kiiruspiirangu tõttu Starshieldi terminalides. Starshield on SpaceXi sõjaline satelliiditeenus (AP, Reuters). Teenus taastus osaliselt, kuid piirang jäi kehtima. Keegi pole öelnud, kes selle seadis, ning 15.–16. oktoobril kohtuvatel ELi juhtidel pole asemele midagi valmis võtta (Nõukogu).

Ukraina 7. õhudessantkorpuse teatel võis droonijuhtimise side katkeda 10–20 sekundiks ka 110–120 km/h lennukiiruse juures. Osa missioone jäeti ära (ArmyInform). Ründedrooni juht või lähenevat Vene drooni püüdva tõrjedrooni operaator võib selle ajaga sihtmärgi kaotada.

Kolmapäeva õhtuks ütles kaitseminister Mõhhailo Fedorov, et side toimib taas kuni 160 km/h kiirusega, mis võimaldab ründe- ja tõrjedroone lennutada. Ta nõudis piirangu kaotamist (Ukrainska Pravda). Ministeeriumi sõnul kehtib ametlikult endiselt umbes 161 km/h ülempiir (Ukrinform). Need andmed pärinevad Ukraina poolelt. Sõltumatuid telemeetriaandmeid ega nurjunud missioonide arvu pole avaldatud.

Piirangu seadja on teadmata

Elon Musk ütles, et erinevalt ärilisest Starlinkist kuulub Starshield USA valitsusele ja allub selle kontrollile. Kiiruse- ja kasutuspiirangute üle otsustavad tema sõnul sõjavägi ning lõppkokkuvõttes president (Musk X-is). See kirjeldab, kelle käes on üldine otsustusõigus. USA kõrge ametnik ütles Axiosile kitsamalt, et valitsus polnud selle konkreetse piiranguga seotud ning küsib SpaceX-ilt, mis juhtus (Axios).

Mõlemad väited võivad korraga tõesed olla, kuid kumbki ei vasta peamisele küsimusele. Keegi muutis seadistust, millest sõltub Ukraina droonide lennuvõime, ent USA sõjavägi pole öelnud, kes seda tegi.

Kiievi kahtlusel on hiljutine taust. Miami kõnelustel nõudsid Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner, et Ukraina lõpetaks Venemaa naftatöötlemistehaste ründamise. Financial Timesi andmeil hoiatati 9. oktoobri kohtumisel ka luureinfo jagamise lõpetamise eest, ehkki USA ametnik eitas ähvardust (Financial Times). Miami kohtumise ja kiiruspiirangu vahel pole seost tõendatud, kuid see selgitab, miks Kiievis paistab tehniline rike survevahendina.

Euroopa raha pole toonud Euroopale kontrolli. Saksamaa maksis 2023. aastal kinni 10 000 Starlinki maajaama soetamise Ukrainale (Saksamaa välisministeerium), kuid Muski sõnul seatakse piirangud Washingtonis.

Hoiatused, mis jõudsid hilja

Raketihoiatused näitavad sõltuvust teise süsteemi kaudu. Zelenskõi ütles, et 12. oktoobril tabas Kiievit viis ballistilist raketti, kuid partnerid ei hoiatanud selle eest ette (Ukraina presidendi kantselei). Järgmisel ööl ütles õhuväe pressiesindaja Juri Ihnat, et partnerid ei hoiatanud esimese rünnakulaine eest, kuid andsid märku sellele järgnenud kolmest lainest (Ukrinform).

Euroopa Komisjoni peapressiesindaja Paula Pinho ütles, et Brüsselil pole teavet USA luureinfo jagamise katkemise kohta (Euroopa Komisjon). Osa konkreetseid hoiatusi jäi seega saamata, kuid põhjus pole teada. Laiem puudujääk on vanem: 2026. aasta jaanuaris hindas IISS, et Euroopa ei suuda veel asendada USA infrapunasatelliite, mis tuvastavad raketi heitgaasid kohe pärast starti (IISS).

Mida Euroopa praegu pakkuda saab

ELi lähim vahend on Govsatcom: liikmesriikide satelliitsidevõimsuse ühine varu, kuhu valitsused annavad osa oma riiklikest süsteemidest. Euroopa Komisjoni pressiesindaja Thomas Regnier ütles, et Ukraina laiem ligipääs on arutlusel ning olemasolevast võimsusest piisaks põhiühenduseks, kuid ta ei võrrelnud seda Starshieldiga (Euroopa Komisjon). Sellest piisab juhtimispunktidele ja varustuskeskustele, mitte lendavatele droonidele. Pealegi kuulub võimsus satelliite omavatele valitsustele.

Tehnika on suurem takistus. Reutersi andmeil pole liitlastel valmis terminali, mida saaks mõjutatud droonidele paigaldada (Reuters). Lähim Euroopa lahendus, OneWebi seljas kantav terminal, on mõeldud sõdurile kaasavõtmiseks või sõidukile paigaldamiseks (Intellian). Euroopa enda satelliidivõrk IRIS² peaks täielikult tööle hakkama alles 2029. aastal (Euroopa Komisjon).

Juhid saavad sel nädalal siiski praktilisi samme astuda. Oma satelliitsidevõimsusega valitsused saavad suunata selle Ukraina juhtimispunktidele, teised saavad rahastada ühilduvaid terminale ja osa riike jagada riiklikke satelliidipilte. Need sammud ei taasta kumbagi katkenud ühendust. Teenuse paranemisest hoolimata jäi droonide kiiruspiirang kehtima, selle kehtestaja on teadmata ning Euroopa pole kirjeldanud lahendust, mis asendaks sidet liikuvate droonidega või annaks esimese hoiatuse ballistilise raketi stardist. Mõlemad sõltuvad endiselt USA süsteemidest.