Ukraina talv sõltub Patriotite jaotusest

Ukraina teatel tulistati 1. augustil Kiievi suunas välja 27 Vene ballistilist raketti, millest õnnestus alla võtta üks (European Pravda). Tegemist on sõjaaegse ametliku infoga, mida pole sõltumatult kinnitatud. Samas on see praegu teravaim mõõdik, kui palju on Ukraina õhutõrjevõime langenud. Kas see enne talve taastub, ei sõltu eeskätt Euroopa pealinnadest, vaid Washingtonis tehtavatest otsustest.

CSIS-i hinnangu järgi, millele viitasid nii Reuters kui ka The Hill, on USA Patrioti tõrjerakettide varud alates veebruarist kahanenud ligikaudu 65% ning THAAD-i tõrjerakettide varud vähemalt 38% (The Hill, Reuters). Pentagon pole neid arve kinnitanud. Valge Maja väitel on varud piisavad ja tootmine rekordtasemel (Reuters). Sama Reutersi uurimine leidis, et USA sõjavägi kasutas viiekuulises Iraani sõjas ära peaaegu kõik oma pikamaa täppisraketid. Need olid maa-maa raketid, mitte õhutõrje tõrjeraketid. Patrioti nappuse põhjus on siiski sama: USA tootmisvõime peab korraga katma mitu sõda ja liitlast.

Üks rakett, üks väravavaht

Ukrainal on Vene ballistiliste rakettide vastu vaja PAC-3 MSE tõrjeraketti, mida toodab Lockheed Martin. Tootmine kasvab: Lockheedi andmetel ületasid üleilmsed tarned 2025. aastal 600 raketti ning eesmärk on jõuda 2030. aastaks 2000 raketini aastas (Lockheed Martin). USA maavägi suurendas PAC-3 MSE lepingu ligikaudu 58,6 miljardi dollarini, kuid see katab järgmise seitsme aasta toodangu, mitte sel talvel laos olevaid rakette (US Army). Tootmismahu kasv on tegelik. Ajakava ei vasta Ukraina vajadusele.

Euroopa liitlased on maksnud suuri summasid, et järjekorda pääseda. NATO PURL-mehhanismis rahastavad liitlased USA relvapakke ning NATO kõrgeim sõjaline ülem otsustab, mis liigub esimesena. Lubadusi on kogunenud üle 6 miljardi dollari, suurim neist Hollandilt 500 mln € (NATO, Dutch Defence). Saksamaa on Patriot-süsteeme Ukrainale üle andnud ja taotlenud kuni 600 PAC-3 MSE raketti, kuid põhitarned jõuavad kohale 2028. ja 2029. aastal (Bundesregierung). Euroopa raha siseneb süsteemi. Washington otsustab, mis sealt väljub. PAC-3 MSE allub USA ekspordikontrollile ehk ITAR-reeglitele, mille järgi vajavad rakettide ja tootmislitsentside piiriülesed tehingud välisministeeriumi heakskiitu (eCFR). Trump pole Ukrainale Patrioti tootmislitsentsi andnud (To Brief) ning tema avalik hoiak on jäänud ebamääraseks.

Euroopa idatiib kannab kulu

Rumeenia andis Ukrainale ühe Patrioti patarei ja sõltub nüüd USA heakskiidetud 280 miljoni dollari suurusest asendusmüügist, mille tarne üle on kontroll Washingtonil (Army Recognition). Sõltuvus pole teoreetiline. Rumeenia kaitseministeeriumi andmetel on Vene droonid sõja algusest saadik riigi õhuruumi rikkunud 33 korral (AGERPRES). Rumeenia loobus võimest, mida ta ei saa iseseisvalt taastada.

1. augusti rünnakus hukkusid Kiievis tsiviilisikud ja kahjustada sai Leedu saatkond. Vilnius kutsus protestiks välja Venemaa saatkonna esindaja, käsitledes Ukraina ebaõnnestunud tõrjet otsese julgeolekuohuna EL-i ja NATO liikmesriigile (LRT). Poolas on Donald Tusk jätnud avatuks võimaluse anda Ukrainale veel Patrioti süsteeme, samal ajal kui opositsioonijuht Mateusz Morawiecki nõuab, et ükski Poola süsteem riigist ei lahkuks (Money.pl). Poola enda õhutõrje tugevdamine on samuti aastate kaugusel.

Prantsusmaa ja Itaalia pakuvad tugevaimat argumenti USA-sõltuvuse vähendamiseks. Nende SAMP/T süsteem kasutab Euroopas toodetud Aster 30 rakette, on Ukrainas juba kasutusel ning tootmine kiireneb: Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik on tellinud üle 200 täiendava Asteri raketi (MBDA). Ukraina kasutuses on süsteem näidanud tõhusust tiibrakettide ja droonide vastu. Selle lahingukogemus suure kiirusega atmosfääri naasvate ballistiliste sihtmärkide vastu on veel läbi proovimata. Asteri tootmismahu kasv on samm Euroopa iseseisvama võime poole. Selle talve probleemi see ei lahenda.

Ukraina, USA Keskväejuhatus, Poola, Rumeenia ja Saksamaa konkureerivad sama tõrjeraketi pärast, mida toodetakse samades USA tehastes ja vabastatakse samade USA ekspordireeglite alusel. Üks tabamus 27 raketist on selle pudelikaela nähtav hind. Euroopa rahastus muudab tulevase järjekorra vähem ohtlikuks, kuid ei muuda seda, kes järjekorda kontrollib. Sel talvel pole Ukraina ballistiliste rakettide tõrje eeskätt Euroopa rahastusküsimus, vaid USA jaotusotsus. Washingtonis pole keegi avalikult lubanud seda otsust Ukraina kasuks teha.