Ukraina kooliseadus avas 17 ELi peatükki

Ukraina ja Moldova avasid 13. oktoobril kumbki 17 uut peatükki ELiga ühinemise läbirääkimistel (Nõukogu). Päev varem võttis Ukraina parlament vastu vähemuskeeltes kooliharidust käsitleva seaduse, mida Ungari oli nõudnud. Seejärel ütles Ungari välisminister, et Budapest võib anda nõusoleku (Ülemraada, Telex). Sündmuste käik näitab, milliseid järeleandmisi saab üks valitsus välja nõuda, kui iga laienemissamm eeldab kõigi liikmesriikide nõusolekut.

Mida tegelikult avati

Peatükkide avamine ei tähenda liitumist. Läbirääkimised on jaotatud kuueks teemavaldkondade rühmaks. Sel nädalal avati kaks rühma, mis käsitlevad ühtse turu reegleid. Ühtne turg võimaldab kaupadel, teenustel, töötajatel ja kapitalil ELis vabalt liikuda. Nüüd on mõlemal riigil avatud kuuest rühmast neli (Nõukogu).

Rühma avamisel panevad ELi liikmesriikide valitsused kirja nõuded, millele kandidaatriik peab vastama, enne kui mõne sellesse kuuluva peatüki saab sulgeda. Ukraina peab näiteks tagama riigiabi tõhusa kontrolli. Lihtsamalt öeldes peab Ukrainal olema asutus, kes saab takistada avalikul rahal eelistatud ettevõtete toetamist konkurentide arvelt (2. klastri seisukoht).

Kummalegi riigile ei määratud liitumiskuupäeva. See selgub alles ühinemislepingust, mille peavad heaks kiitma ja ratifitseerima kõik liikmesriigid (ELi lepingu artikkel 49).

Ungari nõusoleku hind

Ungari vastuseis sai alguse Ukraina 2017. aasta haridusmuudatustest. Euroopa Nõukogu põhiseadusõiguse ekspertidest koosnev Veneetsia komisjon soovitas Kiievil toona muudatusi tasakaalustada (Veneetsia komisjon). Budapest keeldus sel nädalal sammu toetamast, kuni Ukraina kehtestab vähemuskeeltes kooliharidusele tugevamad tagatised.

Ukraina parlament ehk Ülemraada võttis 12. oktoobril seaduseelnõu nr 16119 vastu 266 poolthäälega (Ülemraada). Seejärel ütles välisminister Anita Orbán, et Ungari võib nõusoleku anda. Ta lubas koos Taga-Karpaatia vähemusrühmadega jälgida seaduse rakendamist. Taga-Karpaatia on Lääne-Ukraina piirkond, kus elab suurem osa Ukraina ungarlastest (Telex). Samal päeval leppisid liikmesriigid kokku ELi kirjalikes läbirääkimispositsioonides (3. klastri seisukoht, To Brief).

Sama seadus puudutab ka rumeenia keelt kõnelevaid inimesi ning Bukarest pole küsimust lõpetatuks lugenud. President Nicușor Dan tervitas uut sõnastust, kuid ütles, et Rumeenia jätkab tööd selle nimel, et lapsed saaksid õppida rumeenia keeles kogu keskkooli vältel (Aradon).

Moldova liikus samal päeval

Moldoval polnud koolivaidlusega mingit seost. Riik peab läbirääkimisi oma seisukohtade alusel, mistõttu hinnatakse põhimõtteliselt tema edusamme eraldi. Ometi avas Moldova samad teemavaldkondade rühmad Ukrainaga samal päeval, eraldi konverentsil (Nõukogu).

Avalik teave näitab, et kahe riigi läbirääkimised liikusid koos. Sellest ei nähtu, et Moldovat oleks Kiievit ootama pandud. Kui riike ka edaspidi koos käsitletakse, pidurdaks Ukrainale suunatud veto aga ka Moldovat.

Euroopa Komisjon tahab võtta üksikult liikmesriigilt võimaluse protsessi vaheetappe pidurdada. 6. oktoobril tegi komisjon ettepaneku kasutada selliste otsuste puhul nagu teemavaldkondade avamine kvalifitseeritud häälteenamust, kuid jätta lõpliku liitumisotsuse jaoks alles ühehäälsuse nõue (Komisjon). Kui ettepanek vastu võetakse, ei saaks Ungari üksi sellist sammu nagu selle nädala otsus enam blokeerida. Otsuse tegemiseks oleks vaja vähemalt 15 riigi toetust ning need riigid peaksid esindama 65% ELi rahvastikust (ELi leping).

Komisjoni ettepanek üksi midagi ei muuda. Liikmesriikide valitsused peavad selle vastu võtma, seega saavad praeguse vetoõigusega pealinnad ise otsustada, kas sellest loobuda. Ettepanek ei mõjutanud selle nädala otsuseid.

Ungari pole ainus riik, kes neid otsustusväravaid kasutab. Kreeka välisminister Giorgos Gerapetritis on sidunud Albaania edasised edusammud sellega, et sealsel kreeka vähemusel oleksid kindlad omandiõigust tõendavad dokumendid (Kreeka välisministeerium).

Budapest nimetas seaduse, Ukraina parlament võttis selle vastu ja järgmisel päeval läbirääkimised edenesid. Üks pealinn määras kandidaatriigi seadusandliku tegevuskava osa protseduurilise sammu hinnaks ning saavutas oma eesmärgi. Ungari nõusolek kehtib siiski ainult selle sammu kohta. Kaks teemavaldkondade rühma, sealhulgas põllumajandus ja ühtekuuluvuspoliitika rahastus, on endiselt avamata (Nõukogu). Kui valitsused komisjoni hääletuskorra muudatust vastu ei võta, vajab ka nende avamine taas kõigi pealinnade, sealhulgas Budapesti toetust.