Ukraina ei tabanud ballistilisi rakette

16. augustil tabas Venemaa rakett ArcelorMittali terasekompleksi Krõvõi Rihis. Kaks töötajat sai surma ja 14 haavata (Kyiv Independent, Euronews). Kõrgahjud peatati ning sõjaline löök muutus nähtavaks tööstuskahjuks. Kiievi kahes linnaosas puhkesid tulekahjud, Sumõs hukkus üks inimene. Kokku 13 sihtkohta rünnanud Venemaa kasutas segasalve: Iskander-M ballistilisi rakette, tiibrakette ja üle saja Shahedi-tüüpi drooni (Ukraina õhuvägi). Ukraina õhuvägi tulistas öö jooksul alla 85 drooni ja kolm tiibraketti. Ballistilisi rakette peatas ta null (RBC Ukraine).

Euroopa jaoks on määrav just see null. Droonide allatulistamise arv jätab mulje toimivast kaitsest. Ballistilised raketid näitavad teist pilti. Euroopa valitsused nimetavad Ukraina õhukaitset hädavajalikuks, kuid ei suuda anda piisavalt tõrjerakette, mis peataksid ballistilisi lõhkepäid. Talveni on kolm kuud.

Miks droonide arv eksitab

Venemaa rünnakumudel on sihilik. Odavad droonid sunnivad Ukraina meeskondi jälgima kümneid sihtmärke ja kulutama nappe rakette. Seejärel saabuvad ballistilised lõhkepead, mis liiguvad kiiremini ja mida on raskem peatada (Reuters). Lühema ulatusega õhukaitsesüsteemid, näiteks IRIS-T ja NASAMS, tulevad toime droonide ja tiibrakettidega. Järsul ja kiirel laskumisel saabuvaid ballistilisi lõhkepäid need ei taba. Selleks on vaja eraldi ehitatud süsteeme, nagu Patriot PAC-3 või Prantsuse-Itaalia SAMP/T (Politico). Ukrainal pole kumbagi piisavalt.

Samal ööl saatis Ukraina Moskva suunas sadu droone ja tabas enda peastaabi teatel Rostovis tehast, mis toodab tahket raketikütust (UNN). Vene ametnike sõnul hukkus mitmes piirkonnas vähemalt seitse tsiviilisikut (CNN). Tõendusmaterjal ei ole sümmeetriline: Venemaa esitab suure allatulistamisarvu ilma sõltumatu kinnituseta; Ukrainas on näha surnud töötajad, tulekahjud ja seisma pandud kõrgahjud.

Toetajatel on talve-eelne tähtaeg

Puudujääk on tuttav. Nagu To Brief kirjutas kuu alguses, peatas Ukraina 1. augusti rünnakus vaid ühe 27 ballistilisest raketist ning Zelenskõi sõnul on õhutõrjerakettide tarned langenud kolmandikuni 2025. aasta tasemest. 16. augusti salvo näitas sama auku.

Saksamaa näitab, miks tootmine seda kiiresti ei sulge. Berliin rahastab Patrioti ja IRIS-T tootmisliine, kuid esimesed Euroopas kokku pandud Patrioti raketid väljuvad Saksamaal asuvast COMLOGi Patrioti koostetehasest alles 2027. aasta alguses (IO+). Aastane toodang võib seejärel ulatuda vaid 120–170 tõrjeraketini, kirjutas Frankfurter Rundschau. Teine võimalus on anda rakette Bundeswehri olemasolevatest varudest, kuid see nõuab valitsuse tasandi otsust ning Saksamaa valitsus on andnud mõista, et varud on piiratud (Bundesregierung).

Poola seisab selle valiku teravaima variandi ees. Varssavil on põhjus Ukrainat aidata: Vene rakettide peatamine Ukraina kohal kaitseb ka Poolat. Samas jätab iga itta saadetud Patrioti rakett Poolale väiksema varu sabotaaži, GPS-i segamise ja õhuruumi rikkumiste vastu, millega ta juba silmitsi seisab (ISW). Asekaitseminister Magdalena Sobkowiak-Czarnecka rääkis võimalikust üleandmisotsusest „lähipäevil”, rõhutades samas, et esikohal on Poola kodanike julgeolek (Rzeczpospolita). Varssavi pole otsust heaks kiitnud.

Rumeenia näitas, mida sõja kõrval elamine juba tähendab. NATO patrullis olnud Hispaania F-18 tulistas alla drooni, mis sisenes Moldovast Rumeenia õhuruumi. NATO sõnul „paistab see olevat Vene päritolu”, kuigi uurimine jätkub (Libertatea, HotNews). Ajutine kaitseminister Radu Miruță ütles, et Rumeenia radarid olid 96 tunniga jälginud piiri lähedal üle 100 drooni.

Talveks aritmeetika ei parane. Patrioti tõrjeraketi tootmine võtab ligikaudu 42 kuud (Defense News). Euroopa uued koosteliinid alustavad tootmist 2027. aastal. Riiklikest varudest antud raketid vähendavad iga doonori enda kaitsevõimet. Iga Venemaa praegu välja lastud ballistiline rakett jõuab kaitsekihini, mida Euroopa peab hädavajalikuks, kuid mida ta ei suuda piisavalt varustada.