Ukraina ründas Moskva oblastit rekordilise 556 kodumaise pikamaadrooniga

Ukraina ründas 17. mai öösel Moskva oblastit ja veel 13 Venemaa piirkonda operatsiooniga, milles Venemaa teatel tõrjuti 556 drooni. See oli üle aasta suurim õhurünnak Venemaa pealinna piirkonnale. Sihtmärkide seas olid Zelenogradi Angstremi pooljuhtide tehas, Moskva naftarafineerimistehas ja kaks kütusepumbajaama. Hukkus vähemalt kolm inimest. Kõik droonid olid toodetud Ukrainas. See tähendab, et Kiiev möödus täielikult läänerelvadega seotud poliitilistest piirangutest.

Kolme aasta jooksul sõltus küsimus, mida Ukraina võib Venemaal rünnata, doonorriikidest. USA nõuab iga ATACMS-raketi kasutamiseks Pentagoni heakskiitu. Ühendkuningriik keelas algul Storm Shadow rakettide kasutamise Venemaa rahvusvaheliselt tunnustatud territooriumil. Saksamaa ei andnud Tauruse tiibrakette üldse. Need lõppkasutustingimused ehk kahepoolsed õiguslikud piirangud andsid relva tarninud riigile sihtmärkide üle sisulise veto. Ukraina kaugrünnakute lääne monopol on nüüd katki.

Ukraina ehitas endale ise ulatuse

Ukraina kodumaine droonipark hõlmab vähemalt kümmet eri pikamaaplatvormi. Kontrollitud rünnakud on ulatunud 1 750 km sügavusele Venemaale, muu hulgas Jekaterinburgi ja Tšeljabinskini. Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitsenõukogu väitel ületab nende tegevusraadius 2 000 km. Igakuine väljalaskemaht kasvas 110 droonilt 2024. aasta jaanuaris enam kui 7 000 droonini 2026. aasta märtsis. Sihtmärgid otsustab Kiiev ise.

Lääne tiibrakettidega võrreldes jääb võimelünk alles: droonid on aeglasemad, kannavad väiksemat lõhkepead ja on kehvemad tugevdatud rajatiste vastu. Poliitiline lünk on aga suletud. Ukraina tahab endiselt lääne rakette just nende kõvade sihtmärkide tabamiseks. Kõige muu ründamiseks ei vaja ta enam luba.

Euroopa rahastab möödapääsu ja muutub ise sihtmärgiks

Euroopa valitsused on vaikselt liikunud oma relvade üleandmiselt Ukraina relvatootmise kaasrahastamisele. Saksamaa „Brave Germany” lepe, mis allkirjastati 11. mail, lubab 4 mld € mahus toetust, sealhulgas kuni 1 500 km tegevusraadiusega droonide ühisarendust, ilma nimetatud sihtmärgipiiranguteta. Eraldi rahastab Berliin Ukraina peamise pikamaadrooni AN-196 Liutõi 500 ühiku tootmist. Ühendkuningriik lubas 120 000 drooni 752 mln naela suuruse lepingu alusel. EL eraldas 2025. aasta septembris 6 mld € Ukraina droonitootmisele.

Tootmise rahastamine aitab Euroopa valitsustel vältida lõppkasutusveto probleemi, kuid tõstab nende kaitsetööstuse Venemaa otsese vastutegevuse alla. Venemaa kaitseministeerium nimetas aprillis 21 Euroopa droonitootjat, sealhulgas Müncheni ja Hanau ettevõtteid, „legitiimseteks sõjalisteks sihtmärkideks”. Saksamaa sisejulgeolekuasutus hoiatab, et Venemaa kasutab sabotaažioperatsioonideks organiseeritud kuritegevust ja internetist värvatud agente ning selliste võrgustike seoseid on kinnitatud ka Saksamaal.

Füüsiline ülekandumine

Kaitsetööstuse riskiga käib kaasas vahetum nähtus: sõda jõuab füüsiliselt NATO piiridele. Moskva droonirünnakuga samal nädalal tabasid Vene droonid Užhorodi ja Mukatševot Taga-Karpaatias, Ukraina kõige läänepoolsemas piirkonnas Ungari ja Slovakkia piiri ääres. Ungari uus välisminister kutsus välja Venemaa suursaadiku ja nimetas ungarlastega asustatud piirkondade ründamist „täiesti vastuvõetamatuks”. See oli esimene selline diplomaatiline vastasseis Moskvaga Orbáni-järgse Tisza valitsuse ajal.

Slovakkia sulges kaheks tunniks kõik piiripunktid Ukrainaga. Soome sulges riigi lõunaosa õhuruumi, kui Venemaa elektroonilise sõjapidamise tõttu kursilt kõrvale kaldunud Ukraina droonid liikusid Helsingi suunas. See oli kolmas selline juhtum. Rumeenias kukkus aprillis Galațis elumaja kinnistule lõhkeainega Vene Geran-2 droon. Alates jaanuarist on Rumeenia territooriumil registreeritud 14 Vene drooni sissetungi.

Mis jääb ebaselgeks

Venemaa tegelikku tõrjemäära ei saa sõltumatult kontrollida. Moskva väidab peaaegu täielikku edu, kuid Šeremetjevo lennujaama juures leitud droonijäänused ja vigastatud Moskva naftarafineerimistehase lähistel viitavad sellele, et osa droone jõudis läbi. Ka Ukraina 2 000 km tegevusraadiuse tähendus on kaitseanalüütikute seas vaieldav: kas see on rutiinne võime või konstruktsiooni lagi väiksema lastiga. Euroopa pole vastanud sügavamale küsimusele: kui riigid kaasrahastavad ja kaastoodavad relvi, mis tabavad Moskvat, siis mis täpselt eristab neid konflikti osapoolest? Venemaa on oma vastuse juba andnud: sihtmärginimekiri Euroopa aadressidega.